Ajalooliselt jaotatakse antiikaegne platonism vanemaks, mida viljeldiPlatoni Akadeemias,keskmiseks jauusplatonismiks ehk neoplatonismiks. Samas nimetatakse uusplatonismiks ka hilisemaid platonistlikke filosoofiavoole kuni tänapäevasteni välja.Cambridge'i platonistideks nimetatakse 17. sajandi Inglismaa uusplatonistlikke mõtlejaid eesotsasHenry More'iga.
Mõned filosoofid (ntAlfred North Whitehead,Martin Heidegger) on pidanud koguÕhtumaa filosoofiat platonismiks. Üldiselt omistatakse Platonile enamiku filosoofia küsimuste esmane püstitamine ja katse neid lahendada. Selle tõttu võib Platonit tõepoolest pidada Õhtumaa filosoofia alusepanijaks.
Platonismi kui filosoofiatraditsiooni keskmeks võib pidada Platoniideedeõpetust. Selle järgi onideed võivormid ainsad tõeliselt olevad: igavesed, muutumatud, täiuslikud. Konkreetsed asjad materiaalses maailmas on vaid ideede rohmakad koopiad, mis on paratamatult ebatäiuslikud ja muutlikud.
Sageli nimetatakse platonistlikeks mis tahes filosoofilisi vaateid, mille järgi mingit laadi ideed eksisteerivad mateeriast sõltumatult. Tüüpiliseks näiteks võib pidadaarve, mida peetakse tihti reaalseteks kõigisvõimalikes maailmades, hoolimataloodusseadustest.
Reaktsioonist platonistlikule ideedeõpetusele tuleneskeskaja filosoofia põhiline vastasseisnominalismi jarealismi vahel, nnuniversaalidetüli. Selles vaidluses pooldasid realistid ideede reaalset eksistentsi, nominalistid pidasid ideid aga pelkadeksabstraktsioonideks, mille inimesed loovad reaalsete materiaalsete asjade põhjal.
