Plastide tootmisel on toormaterjaliks peamiseltnafta jamaagaas.
Peale polümeerse põhiosise sisaldavad paljud plastid materjali struktuuri stabilisaatoreid, kõvendeid,plastifikaatoreid, täite- ja värvaineid. Täitematerjaliks võib olla näiteks sarrustava toimega klaaskiud, mis teeb plastdetailid tugevuselt võrreldavaks terasega. Niisugused kombineeritud plastid kuuluvad plastkomposiitmaterjalide ehk polümeerkomposiitide arvukasse materjalirühma.
Toodetakse enam kui sadat tüüpi plaste, kuid 90% toodangust moodustavad järgmised kuus plastmaterjali (osakaalu järjekorras):
polüeteen ehk polüetüleen (lühend PE), alaliigid HD-PE(High-Density-PE), LLD-PE(Linear-Low-Density-PE), LD-PE(Low-Density-PE); kasutamise näiteid: kilepakendid, kandekotid, prügikotid;
polüpropüleen (PP); nt aiamööbel, kunstmuru, steriliseeritavad meditsiinitarvikud;
polüvinüülkloriid (PVC); nt põrandakattematerjal, voolikud, kunstnahk, vinüülheliplaadid;
polüstüreen ehk polüstürool (PS); nt kaabliisolatsioon, vahtpolüstüroolist soojusisolatsiooniplaadid;
polüuretaan (PU, PUR); nt mitmesugused vahtplastooted, tekstiilkiud (elastaan);
polüeteentereftalaat ehk polüetüleentereftalaat (PET); nt hammasrattad, turvavööd, pudelid.
Mehaanilis-termiliste omaduste järgi liigitatakse plastidtermoplastideks, reaktoplastideks ja elastomeerideks.[2]
Termoplastid muutuvad kuumutamiselvoolavaks ja jahtudes säilitavad esialgsed omadused. Nad koosnevad enamasti pikkadest lineaarsetest või hargnenud makromolekulide ahelatest. Reaktoplastidega võrreldes on nad paremini töödeldavad, parematedielektriliste omadustega, suurema löögi- ja valguskindlusega, kuid pole eriti kuumakindlad. Valdav osa tänapäeval kasutatavatest plastmaterjalidest on termoplastid.
Reaktoplastid muutuvad kuumutamisel võikõvendi toimel ruumiliseristsillatud struktuuriga ühendeiks, mis ei sula ega lahustu. Seega erinevalt termoplastidest on neid võimalik vormida ainult üks kord.
Elastomeerid on laias temperatuurivahemikus vägaelastsedpolümeersed materjalid, mis suures ulatuses venitamise või kokkusurumise järel taastavad oma esialgsed mõõtmed. Elastomeerid koosnevad lineaarsetest harvalt ristsillatud makromolekulidest. Nendeks on kõik naturaalsed ja sünteetilisedkautšukid,kummi, ka osapolüuretaanmaterjale.
Rakendusomaduste järgi eristatakse tarbeplaste (PE, PP, PS, PVC), konstruktsiooniplaste (PC, PET,epoksüvaigud) ja eriotstarbelisi plaste.
Plastid on kerged, tihedus enamasti 900–1400 kg/m3 (ehk 0,9–1,4 g/cm3).
Paljud plastid onhapete jaleeliste suhtes keemiliselt püsivad.
Temperatuur mõjutab tugevalt plastide omadusi. Räniorgaanilistest polümeeridest ja fluoroplastidest valmistatud plastide ilmumisega tõusis ülemine temperatuuripiir +500 °C.
Plastidele on iseloomulik vähene jäikus. Kõige jäigemate plastide (klaasplastide) elastsusmoodul on ligikaudu 10 korda väiksem kui metallidel. Selle tulemusena ületavad plastdetailide deformatsioonid koormamisel märgatavalt metalldetailidedeformatsioone.
Tavaliselt on plastide mehaanilised näitajad tõmbel ja survel erinevate väärtustega.
Plastide deformatsioonigraafik on sirge peaaegu kuni purunemiseni, kusjuures enamikukatkevenivus ei ületa 2–3%.
Plastid taluvad metallidest tunduvalt halvemini vahelduvaid ja kestvaid koormusi.
Plastide mehaanilised karakteristikud onmetallidega võrreldes suurema hajuvusega. Seda saab seletada materjalideanisotroopsuse,hügroskoopsuse ja struktuuri ebaühtlusega ningtemperatuuri ja valmistamistehnoloogia mõjuga.
Plastide kõlblikkus põletamiseks ja taaskasutamiseks
Surnud albatross, kelle kõhtu täidavad plastijäätmed – sellised pildid on mõjutanud inimeste suhtumist plastiNiitjad plastikiud merelises keskkonnas.Mikroplast on järjest kasvavkeskkonnaprobleem
Ajavahemikus 1950–2015 toodeti maailmas 8,3 miljardit tonni plastmassi, seega umbestonn maailma iga elaniku kohta. Jäätmetena läks sellest kogusest taaskasutusse 9%, põletamisele 12% ja prügimäele (või jäi loodusesse) 79%.[3]
Plastjäätmete kuhjumine ja teadlikkuse kasvmikroplasti ohtudest on 21. sajandi kahel esimesel kümnendil esile kutsunud aktiivse plasti kasutamise vastase liikumise.[1]
Plastist valmistatakse mitmesuguseid tooteid, kilesid, tekstiilkiude, pakkematerjale ja pakendeid. Plasti eri liike kasutatakse soojustus- ja muu ehitusmaterjalina,elektrotehnikasisoleermaterjalina, mööblitööstuses polstrina. Metalli asendajana valmistatakse plastist autokeresid ja puidu asendajana paadikeresid.
.jpg)
