Piraadilaeva lipp18. sajandist. Musti piraadilippe oli erinevaid, sageli igal kaptenil isesugune. Lipu eesmärk oli külvata hirmu
Piraadid on merel tegutsevad kurjategijad, kelle eesmärgiks on teiste aluste röövimise või merelt maal olevate objektide ründamise kaudu saada tulu.
Eristatakse kahte tüüpi piraate:
kaaperdajad – mereröövlid, kellele on valitsus andnud ametlikukaaperkirjaga loa röövida mõne teise riigi laevu. Sellist piraatluse vormi kasutati vastaste nõrgestamiseks. Vahemere korsaarid olid korrapäratu ja kohati juhuslik segu mereröövlitest ja kaapritest;
mereröövlid – piraadid, kellel puudub valitsuse luba, ongi laiemas tähenduses piraadid ehk merel tegutsevad röövkurjategijad. Mereröövleid on eri aegadel ja eri kohtades nimetatud mitut moodi, nt Läänemerelvitaalivendadeks, Kariibi merelbukanjeerideks jaflibustjeerideks.[1]
Piraatluse nagu ka teistekuritegevuse liikide üks peamistest põhjustest on vaesus.[2]
Selle konventsiooni artikkel 101 määrab piraatluse tänapäeval järgmiselt:
ebaseaduslikke kinnipidamisi, ründeid või muid vägivallaakte, mille on isikliku kasu saamise eesmärgil toime pannuderavalduses olevalaeva võiõhusõidukimeeskond võireisijad ning mis on suunatud
teise laeva või õhusõiduki või selle pardal asuvavara või isikute vastuavamerel;
laeva, õhusõiduki, isikute või vara vastu kohas, mis ei kuulu ühegi riigijurisdiktsiooni alla;
vabatahtlikku ja teadlikku osalemist sellise laeva või õhusõiduki tegevuses, mida on võimalik määratledapiraatlaeva või -õhusõidukina;
eelnevates punktides nimetatud tegudele õhutamist või nende teadlikku soodustamist.[4]
Kõik vähegi asjatundlikud inimesed teavad, et kalapaatide tagaajamine raskete hävitajatega on kallis ja viljatu tegevus. Selle piraatluse tekkepõhjus on Somaalia mitteeksisteeriv riik, kes ei suuda neid takistada ega tagada Somaalia inimestele ausat toimetulekut.
