Pinnalained onlained, mis tekivadtahke keha,vedeliku võigaasi pinnal.
Pinnalainete seas onseismilised pinnalained,akustilised pinnalained,tuulelained,raskuslained jakapillaarlained.
Domineeriv lainete tekitajaveekogudel ontuul, mis tekitab muu hulgasmerelainetuse.
Walter Munki järgi hõlmavad nadveepeeglivõnkumised, milleperioodid ulatuvad kümnendiksekunditest (kapillaarlained) tundideni (loodelained)[viide?].
Vee (või muuvedeliku)pindpinevus määrab 2 cm-st väiksemalainepikkusega kapillaarlainete omadused. Suurema lainepikkuse puhul määrab lainete omadusedinerts,raskusjõud ning sellest tingitudrõhu- ja liikumisemuutused[viide?].
Pinnalaineid saab jagadalühikesteks japikkadeks. Lühikeste pinnalainete lainepikkus on vee sügavusest palju väiksem, pikkadest lainetest saab aga rääkida, kui lainepikkus on vee sügavusest vähemalt 20 korda pikem[1] ja sel juhul ulatub lainete mõju veekogu põhjani.
Madalas, rannikulähedases vees tekivad sagelimurdlained.
Vette visatud kivid ja voolutakistused tekitavad tüüpilisi pinnalaineid. Sõitvaid laevu saadavadvöörilained. Pinnalained on kaummiklained.