Pihuarvuti (inglise keelespersonal digital assistant ehkPDA) on väike kantavarvuti, mis on peamiselt mõeldud isikliku teabe haldamiseks, aja plaanimiseks ja tegevuste korraldamiseks.
Esimese pihuarvuti Organiser I töötas1984 väljaPsion.1986 avaldati sellest parandatud versioon Organiser II ja sellele järgnes1991 Psioni 3. seeria, millel oli täielikklaviatuur.[3][4]
Mõistet "pihuarvuti" kasutas esimest korda7. jaanuaril1992Apple'i tegevdirektorJohn Sculley, viidatesApple Newtonile.1996 esitlesNokia esimest mobiiltelefoni 9000 Communicator, mis toimis ühtlasi pihuarvutina. Teine varajane uustulnuk sellel turul oli Palm, kes alustas 1996 mudeliga Pilot 1000.
Tänapäevaks on suurem osa pihuarvutitest vahetatudnutitelefonideks. Igal aastal müüakse üle 150 miljoni nutitelefoni, aga ilma telefonifunktsioonita pihuarvuteid müüakse umbes 3 miljonit.[5]
Tüüpilisel pihuarvutil onpuutetundlik ekraan andmete sisestamiseks,mälukaardipesa, et andmete säilitamiseks saaks kasutada mälukaarte,IrDA,Bluetooth jaWi-Fi. Kuid mõned neist ei pruugi olla puuteekraaniga. Neisse sisestatakse andmeid tavalise või peidetava klaviatuuri abil.
Tavaliselt kuuluvad pihuarvuti tarkvara hulkakalender, tegevuste loend, aadressiraamat,kalkulaator ja mingi lihtnetekstitöötlusprogramm. Kui pihuarvutiga saab internetti kasutada, on sellel tavaliselt veele-post ja veebibrauser.
Paljudel pihuarvutitel, näiteks Apple Newton jaPalm Pilot, on puuteekraan ja tavaliselt mõned sageli kasutatavate programmide avamiseks mõeldud nupud. Puuteekraaniga mudelil võib kaasas olla ka eemaldatavpuutepliiats. Ekraani nuppude valimiseks ja käskude andmiseks peab kasutaja ekraani puudutama, aga kerimiseks sõrme või puutepliiatsit mööda ekraani libistama.
Tüüpilised meetodid teksti sisestamiseks puutetundlikul ekraanil on
virtuaalne klaviatuur, mis on ekraanil nähtav. Teksti sisestatakse sõrme või puutepliiatsiga ekraanile vajutades.
väline klaviatuur, mis on ühendatudUSB,infrapunaliidese või Bluetoothi kaudu
käsitsikirjatuvastus. Tähed või sõnad kirjutatakse käsitsi ekraanile ja programm muudab sisestatu tekstiks.
kujundituvastus. Kasutaja sisestab vastavasse kohta ekraanil eelnevalt paika pandud kujundi ja arvuti muudab selle märgiks. Üks tuntud kujundituvastussüsteem onPalm Graffiti.
Kasutajate kogemused käekirja tuvastamisel on erinevad. Mõned leiavad, et see on kasutu ja ebatäpne, teised on tuvastamise kvaliteediga rahul.[6]
Äriklassi puutetundlikud pihuarvutid, näiteksBlackBerry ja Palm Treo, on tavaliselt täieliku klaviatuuri ja kerimisnupuga, et lihtsustada andmete sisestamist.
Paljud pihuarvutid toetavad mõnda välist klaviatuuri. Eriklaviatuurid on kokkupandavad, et neid oleks lihtsam kaasas kanda.
Uuemad pihuarvutid, näiteks HTC HD2, AppleiPhone ja Palm Pre on täiustatuma puuteekraaniga, mis suudavad aru saada mitmest puudutusest korraga ja seega sisestada keerulisemaid käske, mis vajavad rohkem kui ühe sõrme kasutamist.
Kuigi paljudel varajastel pihuarvutitel ei olnud mälukaardi pesa, siis nüüd on enamikul neistSecure Digitali (SD) võiCompactFlash-kaardi pesa. Mõnel pihuarvutil on USB-pesa, peamiselt selleks, et kasutada USB-mälupulki. Mõni pihuarvuti kasutabmicroSD-mälukaarte, mis ühilduvad SD-kaartidega, kuid on mõõtmetelt palju väiksemad.
Kui esimesi pihuarvuteid sai tavaarvuti külge ühendadajadaliidese kaudu, siis tänapäeval on selleks USB-liides. Pihuarvuteid ei saa tavaliselt USB-kaabli abil omavahel ühendada, sest USB nõuab, et üks seade peab olema server, mis aga ei ole tüüpilise pihuarvuti funktsioon.
Mõnd varasemat pihuarvutit sai internetti ühendada kaudselt, jadaliidese kaudu ühendatud välisemodemi abil, või otseselt, kasutadeslaiendplaati, millel onEtherneti port.[7]
Uutel pihuarvutitel on Bluetooth, mis on kandeseadmetes tänapäeval väga levinud. Bluetoothi saab kasutada klaviatuuri,kõrvaklappide,GPS-vastuvõtjate ja teiste lähedal asuvate Bluetooth-seadmete ühendamiseks. Veel saab Bluetoothi kasutada andmete saatmiseks ühest pihuarvutist teise.
Paljudel uutel pihuarvutitel on internetiühenduse loomiseks Wi-Fi tugi.
Kõiki nutitelefone ja mõnd pihuarvutit saab ühendada internetti traadita laivõrgu kaudu.
Vanadel pihuarvutitel aastast 1990–2006 oli tavaliseltIrDA (infrapunaliidese) port, mis võimaldab traadita suhtlemist väikese vahemaa tagant. Tänapäeval kasutavad seda tehnoloogiat üksnes vähesed mudelid, sest see on asendunud Bluetoothi ja Wi-Fi-ga. IrDA võimaldab tekitada ühenduse kahe pihuarvuti või pihuarvuti ja mingi muu IrDA-porti omava seadme vahel. Näiteks on IrDA-vastuvõtja mõnel printeril[8]. Enamik universaalsetest pihuarvutiklaviatuuridest kasutab infrapunaliidest, sest paljudel vanadel pihuarvutitel on see olemas.
Suur osa pihuarvutitest suudab oma andmeid sünkroonida rakendustega kasutajapersonaalarvutis. See võimaldab kasutajal vastava tarkvara abil aadressiraamatut, kalendrit ja muud teavet nii pihu- kui ka personaalarvutis nii värskendada kui ka ühest seadmest teise saata. Tänu sellele ei pea kasutaja mõlemas seadmes andmeid eraldi muutma. Sünkroonimistarkvarad on näiteksMicrosoft Outlook jaACT!.
Sünkroonimine takistab salvestatud teabe kadumist, kui pihuarvuti kaotatakse, varastatakse või kui see katki läheb. Kui pihuarvuti vahetatakse või parandatakse, saab arvutist andmed uuesti kätte.
Enamik pihuarvuteid suudab andmeid arvutiga sünkroonida. Seda saab teha vastava tarkvara või arvutioperatsioonisüsteemi abil. Sünkroonimistarkvarad on näiteks
Mõni pihuarvuti võib osa või kõiki oma andmeid sünkroonida, kasutades juhtmega ühenduse asemel traadita side võrguühendust.
Apple'i iOS seadmed, näiteks iPhone,iPod Touch jaiPad, saavad kasutadaApple MobileMe teenust, et sünkroonrida kalendrit, aadressiraamatut, e-posti, interneti järjehoidjaid ja muid andmeid ühe või mitme Mac OS X-i või Windowsi arvutiga, kasutades Wi-Fi-t või mobiilset andmesideühendust.
PalmiwebOS nutitelefonid on sünkroonispilvega. NäiteksGmaili kasutades võivad kontaktid, e-post ja kalender olla sünkroonitudtelefoni jaGoogle'i serverite vahel.
RIM müübBlackBerry Enterprise servereid ettevõtetele ja seega saavad BlackBerry kasutajad traadita side ühendusega sünkroonida oma pihuarvutis olevaid andmeid oma ettevõtteMicrosoft Exchange,IBM Lotus Domino võiNovell GroupWise serveriga[9]. E-post, kalendri sissekanded, tööülesanded ja memod, mida hoitakse ettevõtte serveris, sünkroonitakse automaatselt BlackBerryga[10].
Mõnes pihuarvutis on GPS-i vastuvõtja. See kehtib enamasti nutitelefonide kohta. Teised pihuarvutid võimaldavad ühendada välise GPS-vastuvõtja, mis kasutab pihuarvutiprotsessorit ja ekraani, et kuvada asukoha teave.[11]
GPS-iga pihuarvuteid saab kasutada auto navigatsiooniseadmena. See kuvab liiklusolusid, otsib sobiva marsruudi ja sellele jäävaid tuntud kohti. GPS-navigatsioonitarkvara pihuarvutile pakuvad näiteksTomTom,Garmin jaiGO.
Mõned ettevõtted ja valitsusasutused kasutavad mobiilsete andmete töötlemiseks võimsaid pihuarvuteid. Sellistel pihuarvutitel on tavaliselt palju lisavõimalusi, näiteksvöötkoodiluger,ruutkoodiluger, sõrmejäljeluger,RFID-kiibi luger, magnetkaardiluger võikiipkaardiluger. Peale lugemise võivad pihuarvutid ka infot kiipidesse kirjutada, samuti paberile printida.
Selliseid pihuarvuteid kasutatakse
sõjaväes;
tarnimise juhtimisel ladudes;
posti- ja pakivedamisel;
raamatupidamises;
haiglate meditsiiniabis ja dokumendihalduses;
parkimiskorralduses;
juurdepääsu kontrollimisel ja turvalisuse tagamisel;
vara hooldamisel;
elektrivõrkude näidikute lugemisel;
tellimuste edastamiseks restoranides ja hotellides.
Paljud ettevõtted on välja töötanud meditsiinitöötajatele mõeldud pihuarvutirakendusi, näiteks uimastite andmebaasid, raviga seotud infokogud ja meditsiiniuudised. TeenusAvantGo tõlgib meditsiiniartiklid nutitelefonis loetavasse vormingusse. Pendragon ja Syware on rakendused uurimistööde juhtimiseks, lubades kasutajal pihuarvutis sisestada andmeid keskandmebaasi.
Kuna mobiilne tehnoloogia on muutunud kiiresti populaarseks, siis on hakatud pihuarvutit üha enam kasutama ka õppevahendina. Seda kasutatakse enamasti digitaalsete märkmete tegemiseks. Õpilased saavad kontrollida õigekirja, muuta ja parandada sisestatud märkmeid. Lisaks on pihuarvutiga võimalik kasutada internetti üleslaaditud õppematerjali ning lugeda e-raamatuid ja õpikuid.[12]
Tarkvara tootjad on hariduse jaoks välja töötanud selliseid rakendusi nagu sõnaraamatud, entsüklopeediad ja tekstitöötlusprogrammid.
↑"Arhiivikoopia".Originaali arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 14. novembril 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
