Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

Pierre-Simon Laplace

Allikas: Vikipeedia
Pierre-Simon Laplace
Pierre-Simon Laplace
Sündinud23. märts 1749
Beaumont-en-Auge,Prantsusmaa kuningriik
Surnud5. märts 1827(77-aastaselt)
Pariis, Prantsusmaa kuningriik
Rahvusprantslane
HaridusÉcole Militaire
Teadlaskarjäär
Tegevusaladastronoomia
matemaatika
Tuntumad töödLaplace'i võrrand
Laplace'i deemon
Nebulaarhüpotees
Autogramm

Pierre-Simon Laplace (23. märts17495. märts1827) oliprantsuseastronoom,füüsik jamatemaatik.

Ta koostas viieköitelise teose "Mécanique Céleste" ("Taevamehaanika") (17991825), milles võttis kokku oma eelkäijate töö alatesIsaac Newtonist ja arendas seda edasi teaduslikuks determinismiks. Ta rakendas gravitatsiooniseadust keerulistes juhtumites nagukolme keha probleem.

Aastal1796 avaldatud teoses "Exposition du systeme du monde" sõnastas taPäikesesüsteemi tekkimise teooria, mis tänapäeval on tuntudnebulaarhüpoteesina.

1799 oli ta lühikest aega Prantsusmaa siseminister, seejärel senati liige ja1803. aastast asepresident, mis tegi ta rikkaks meheks. Aastal1816 sai taAkadeemia liikmeks,1817 anti tallemarkii aadlitiitel.

Ta oli ka hiljem enda järgi nime saanudvõrrandi avastaja.

Laplace'i deemon

[muuda |muuda lähteteksti]

Laplace uskus rangelt põhjuslikkudeterminismi. Seda väljendab järgminetsitaat tema "Esseede" sissejuhatusest.

„Me võime arvestada, etuniversumiolevik onmineviku tulemus jatuleviku põhjus. Oletagem, et eksisteerib intellekt, mis teab kindlal ajahetkel kõiki jõude, mis looduses esinevad, ja iga osakese asukohta, millest loodus koosneb. Kui selline intellekt oleks piisavalt võimas, et kõiki neid andmeid hetkega analüüsida, siis suudaks ta üheainsa valemiga hõlmata nii universumi suurimate kehade kui ka väikseimateaatomite liikumise. Sellisele intellektile ei oleks miski teadmata ja tulevik, täpselt nagu minevikki, oleks avatud tema silme ees.“

Pierre Simon Laplace, "Filosoofiline essee tõenäosustest"[1]

Sellist intellekti nimetatakse Laplace'i supermeheks võiMaxwelli deemoni eeskujul Laplace'i deemoniks. Laplace ise talle nime ei andnud.

Selle mõttekäigu ebatõesus sai selgeksHeisenbergi määramatuse printsiibiga, mille järgi pole võimalik samaaegselt teada ühegi keha täpset asukohta ja täpset kiirust.

Tunnustus

[muuda |muuda lähteteksti]

Vaata ka

[muuda |muuda lähteteksti]

Viited

[muuda |muuda lähteteksti]
  1. Laplace, Pierre Simon, "A Philosophical Essay on Probabilities", Dover Publications (New York, 1951) pp.4

Kirjandus

[muuda |muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pierre-Simon_Laplace&oldid=6742723"
Kategooriad:

[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp