1296. aastal maksustas Philippe Iluskatoliku kiriku Prantsusmaal, Rooma paavst aga keelas kirikul riigile makse maksta, Philippe keelas prantsuse raha paavstiriiki viimise ning 1301. aastal arreteeris Philippe paavsti legaadi, paavst kuulutas vastukaaluks paavsti ülimuslikkust kuninga üle. Philippe nõudis paavsti kukutamist ja laskis ta röövida, kuid rahvahulk vabastas paavsti. 1305. aastal asus paavstiametisse uus, prantslasest paavst. Tänu ebastabiilsusele Rooma linnas suutis Philippe ta meelitada resideerimaAvignoni (nnAvignoni vangipõlv), kus paavst oli Prantsuse kuninga mõju all.
12. sajandi teisel poolel, kuiElsassi Philippe'il õnnestus liidendada Flandriaga naise pärandina saadudVermandois' krahvkond, algasFlandria krahvkonnas suure õitsengu periood. Philippe'i kontrollitavad territooriumid ulatusid nüüd 25 kilomeetri kauguselePariisist ja olid suuremad kui temasüseräänisanda,Prantsuse kuninga otsekontrollitavad territooriumid.Prantsusmaa kuningas tahtis Flandriat lõplikult vallutada ja algatasFlandria vabadussõja (1297–1305). 12. sajandil aitasid territooriumi üha võimsamad autonoomsed linnkeskused Prantsuse invasioonikatset tõrjuda ning võitsid prantslasi 1302. aastalkuldkannuste lahingus. Kuid lõpuks olid prantslased edukamadMons-en-Pévèle lahingus. JärgnenudAthis-sur-Orge'i lepinguga (1305) kaotas Flandria Lille'i, Douai ja Orchies' Prantsusmaale ja pidi maksma ülisuuri trahve. Ta säilitas oma iseseisvuse Prantsuse kuningriigiläänina.
Philippe IV Ilusa valitsusajal tugevnes kuningavõim Prantsusmaal, Philippe IV kutsus1302. aastal esimest korda kokkuseisuste esinduskogu ehkgeneraalstaadid. Keskaegsesse seisustekogusse Prantsuse kuninga juures kuulusid esindajad kolmest seisusest, igal seisusel oli vaid üks hääl. Nad kutsuti esimest korda kokku 1302, et toetada Philipp IV võitlust paavstiga.
Generaalstaatides, mis tegelesid koos kuningaga uute maksude kehtestamisega, olid esindatudvaimulikud,aadlikud (feodaalid) ja linlased. Kõik seisused kogunesid ja hääletasid eraldi.
Templiordu ehk Templirüütlite ordu oli usulis-sõjalinerüütliordu, mis asutatiPalestiinasJeruusalemma linnas1119. aastal. Selle tegevuse peatasreedel,13. oktoobril1307 kuningas Philippe Ilus, tegevus lõpetati1312. aastalpaavsti otsusega. Templirüütlid olid moodustanud peaaegu koguEuroopat katva kindlustuste ja sadamate võrgustiku, mis aitaspalveränduritel liikuda kodu jaJeruusalemma vahel. 1307. aastal arreteeriti kuningas Philippe Ilusa korraldusel kõik templirüütlid Prantsusmaal ning teiste monarhide kaasabil ka paljud templirüütlid teistes riikides. Kuningas Philippe ei leidnud oma üllatuseks ordu lossidest peaaegu midagi väärtuslikku. Oma viha ja pettumuse valas kuningas välja vangistatud ordu suurmeistriJacques de Molay peale, kelle saatis1314. aastal tuleriidale. Pärast seda saadeti ordu laiali.
Champagne'i krahvid omandasid1284. aastal pärimise teelNavarra kuningriigi.1284. aastal abiellus Jeanne de Champagne Philippe IV-ga ja aastatel1284–1328 oli Navarra kuningriikpersonaalunioonisPrantsusmaaga, mida valitsesid Jeanne I ja Philippe IV – valitsejanimega Philippe I.
