Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург,Sankt-Peterburg; aastatel 1914–1924 Петроград,Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград,Leningrad; kõnekeeles ka ПитерPiiter) on üks kolmestVenemaakeskalluvusega linnast,Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linnLäänemere rannikul. Peterburi linna ümbritsebLeningradi oblast.
Peeter I andisJänesesaarele ehitatud muldkindlusele omakaitsepühaku apostelPeetruse järgihollandipärase nimeSankt Pieter Burch. Hiljem, kui Neeva kallastele kerkisid elumajad ning valmis apostlitelePeetrusele jaPaulusele pühitsetudkirik, hakati kindlustki kutsumaPeeter-Pauli kindluseks ning esialgne nimi läks üle linnale. Venekeelne nimekujuСанкт-Петербург (eesti keelesPeterburi) kinnistus pärast Peetri surma.
12. juunil 1991 toimusreferendum, kus 54% hääletanud elanikest arvas, et linnale tuleks tagastada tema esialgne nimi. 6. septembril 1991 taastati linna ajalooline venekeelne nimiСанкт-Петербург.
Peterburi on rahvaarvu poolest Venemaa teine linn. 2016. aasta andmetel elas Peterburis 5 225 690 inimest. Peterburi elanikud olid pärit rohkem kui 22 maalt (igaühest üle 2000 inimese), suuremad rahvused olidvenelased 84,72%,ukrainlased 1,87%,valgevenelased 1,17%,juudid 0,78%,tatarlased 0,76%,armeenlased 0,41%,aserid 0,36%,grusiinid 0,22%,tšuvašid 0,13%,poolakad 0,10% ja palju teisi. 7,89% elanikest keeldus rahvust avaldamast.
Peterburis onparasvöötme niiske merekliima sooja suve ja mõõduka talvega. Ilmad on enamjaolt sombused. Juuli keskmine temperatuur on 18,8 °C, veebruari keskmine temperatuur −5,8 °C. Õhutemperatuuri absoluutne maksimum oli 2010. aasta augustis +37,1 °C, absoluutne miinimum oli 1883. aasta jaanuaris, kui õhutemperatuur langes kuni −35,9 °C.[6]
Sademehulk on keskmiselt 662 mm aastas (395–842 mm).
Peterburi on esikohal Venemaal ja esimeste seas maailmas linna piiresse jäävate veealade pindala poolest. Veealad moodustavad linna pindalast umbes 10 protsenti.
Neeva voolab linna piires 32 km ulatuses ja moodustab Soome lahte suubudesdelta. Jõe laius kaubasadamas on 1250,Kolmainu silla ees 600,Lossi jaNikolai silla vahel 340 meetrit. Jõe sügavus on 8–24 meetrit.
Suur osa Peterburist asub kuni 3 meetri kõrgusel merepinnast ja on sellepärast ohustatudüleujutuste poolt. Need ei teki siis, kui Neeva jões on suurvesi, vaid kui läänetuul Soome lahe vee Neeva suudmesse kokku puhub. Suurim üleujutus toimus 19. novembril 1824, kui veetase tõusis 421 cm üle keskmise. 23. septembril 1924, kui veetase tõusis 369 cm üle keskmise, oli 70 km² linnast üle ujutatud.
Kaitseks üleujutuste eest on Peterburi ehitatudtammide kompleks. See koosneb kümnest tammist, mille vahel on kaks laevade lüüsisõlme ja kümme vee väljalaske kohta.[7][8] Kompleksi avas 2011. aasta augustis Peterburi juurtegaVladimir Putin.
28. novembril 2011 hoidis kaitserajatis ära üleujutuse, mis oleks olnud linna ajaloos järjekorras 309. Samas on tammide süsteemile ette heidetud seisva ja roiskuva vee tekitamist, mis hävitab vähese olemasoleva elu Soome lahe väga suure reostuskoormuse all kannatavas idaosas.[9]
Peterburi ehitamist alustati 18. sajandi algusesDomenico Trezzini juhtimisel, kuid 18. sajandi lõpuni valitsesid Venemaad enamasti keisrinnad, kelle maitse määras suuresti ka Peterburi arhitektuurilise ilme.
Sildade arvult on Peterburi maailma linnade seas esikohal. Arvatakse, et koos eeslinnades paiknevatega, on Peterburis umbes 620silda .[10] Neist 218 on jalakäijate omad. Linna piiridesse jääb 342 silda. 22 silda on avatavad laevaliikluse jaoks, st ülestõstetava keskosaga.
Esimene sild Neeva jõele ehitati 1850. aastal.
ÜleNeeva peasängi viib üheksa silda. Aastatel 1965–2004 oli linna pikim sildAleksander Nevski sild (ilma kaldarajatisteta on pikkus 629 meetrit, koos nendega 905,7 meetrit. Silla laius on 35 m). Enne seda oli pikim sild 582-meetrineKolmainu sild.
Aastast 2004 on linna pikim sildBolšoi Obuhhovski sild (üldpikkus 2824 meetrit, ilma kaldrajatisteta 382 meetrit).
Peterburi Suveaed (Vassili saar), oli 1704. aastal Peterburi kuberneriAleksandr Menšikovi pooltVassili saarel asutatud kultuuraed, mille pindala oli ligi 12 hektarit, Suveajas asus ka kuberner Menšikovile kuulunudSaadikupalee. Park jäi unarusse ja hoolitsuseta pärast seda, kui A. Menšikov paleeintriigide tõttu langes keisrinnaJekaterina II juures ebasoosingusse, saadeti asumisele ningtema pargist pärit puid kasutati teiste parkide ja naabruses asuvaKeiserliku Teaduste Akadeemia Botaanikaaia hüvanguks (ümberistutamisega). Parki ennast aga kasutati lähedal asuvate kadetikoolide harjutusväljakuna. Lõplikult hävitati aed Nõukogude võimu ajal 1920. aastail allesjäänud puude väljaraiumisega.
Rumjantsevi park,Solovjovi aed, oliVassili saarel asunud haljasala, kus asusMarsi väljakult üle toodud 1799. aastalVene-Türgi sõja, mida juhtis seekord võidukalt Vene väejuhtPjotr Rumjantsev-Zadunaiski sõjalisi saavutusi kajastanud obelisk. Hiljem aga arendas oma kuludega parki samas piirkonnas elav vene päritolu kaupmees Solovjov, kelle aia nimi kandus aja jooksul üle kogu pargile.[11]
1955. aastal tööd alustanudPeterburi metrool on 5 liini kogupikkusega 112,54 km ja 65 jaama.
Peterburi teenindab samutiPulkovo rahvusvaheline lennujaam ja kolm väiksemat lennujaama äärelinnades. 2007. aasta seisuga on see Venemaal kasutajate hulga poolest neljas lennujaam.
Peterburi linna kohalOhta jõe suudmes asus 1300. aastal rootslaste ehitatudLandskrona kindlus, mille eluiga polnud kuigi pikk.Laadoga järve ääres Neeva lähtes ehitasid novgorodlased 1301. aastalOrešeki kindluse.
Peterburi 1835. aastalLeningradi plaan 1927. aastast
KunagiseLandskrona kindluse kohale rajatiRootsi Ingeri kuberneri juhtimiselNyeni linnus[12] ja selle juurde linn (linnaõigus alates 1642. aastast). Rootsi Ingeri keskuseks oliNarva linn, kus asus ka Ingerimaakuberner või asehaldur. Maa-ala oli Rootsi valduses kogu17. sajandi.
1689. aastal tuli Moskva tsaaririigis võimule Peeter I (pärast poolvennaIvan V surma 1696. aastal sai temast Venemaa ainuvalitseja).Peeter I nõudis Rootsilt Ingerimaa tagasisaamist. 1700. aastal alustas Venemaa Rootsi vastu sõda (tuntudPõhjasõja nime all). 11. oktoobril 1702 vallutasid venelased Nöteborgi ja nimetasid selleSchlüsselburgiks. Põhjasõja lõppedes vallutas Venemaa Ingerimaa ja taastas Venemaa väljapääsuLäänemerele.
Levinudlegendi kohaselt olevat Peeter I sel päeval läinud koos saatjategaJänesesaarele, võtnud kätte labida, lõiganud välja kaks rida mättaid, paigutanud need ristikujuliselt saare keskele ja andnud käsu ehitustöid alustada.[viide?]
Et linna ehitamine algas sõja ajal, oli esimene ehitis muldkindlustis, praegunePeeter-Pauli kindlus. See rajati Jänesesaarele Neeva parema kalda lähedale mõne kilomeetri kaugusele merest. Kindlustis oli ehitatud mullast ja puidust, kuid juba 1706. aastal asuti ehitama kiviehitist. Ehitustööde juhataja oli tsaarPeeter I lähedane kaaskondlaneAleksandr Menšikov, kes määrati kaIngerimaa kubermangu (alates 1710. aastastPeterburi kubermang)kindralkuberneriks.
Kuna Peterburi rajati suhteliselt soisele alale, kuivendati soo suure hulgakraavide abil, nii et Peterburi on nimetatud kaPõhjamaade Veneetsiaks.Pinnast tõsteti: tükk aega pidi igaüks, kes Peterburi saabub, kaasa võtma kive või palke. Peaaegu kogu töö tegid talupojad ja Rootsi sõjavangid. Ühe hinnangu järgi suri ehitusel 40 000 inimest.
Peeter I kavatses uue pealinna südameks teha Neeva delta suurima,Vassili saare, kuid sellele oli raske ligi pääseda. Linna keskmeks kujunes hoopisAdmiraliteedihoone ümbrus, mida hakati ehitama Peeter-Pauli kindluse vastaskaldale.Admiraliteet oli kaitseehitistega piiratud mereväe ala, kus oli laevaehitus- ja remonditehas, laod, kasarmud, sadamaehitised jms.
1703/1704. aasta talvel alustati ka Peterburi läänekülje merepoolsete kaitseehitiste rajamistKotlini saarel, mis hiljem läksidKroonlinna kindluse alla.
.svg)
.svg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
_p081_PLAN_DE_ST.PETERSBOURG.jpg)
