Aastal2007 elas linnas 188 900 inimest. Linna haldusterritoorium hõlmab 35,9 km².
Petaẖ-Tikva keskmise elaniku kulutusedmeditsiinile on suuremad kui mis tahes teise Iisraeli linna keskmise elaniku meditsiinikulutused. Linnas asub 6 haiglat, sealhulgasYits'ẖak Rabini nimeline meditsiinikeskus, Schneideri Lastehaigla ja HaSharoni haigla, ja palju perearstikeskusi.
Linnas elab 70 tuhat ortodoksset juuti, keda teenindavad kolmsadasünagoogi, kaasa arvatud19. sajandist pärit Suur sünagoog, ja 8 rituaalsetsauna. Petaẖ-Tikva lähedal on kaks kalmistut, linnast idas ja kirdes.
Petaẖ-Tikva asutamisaastaks loetakse1878, ehkki inimesed kolisid sinna alles hiljem. Asula nimi pärinebpiiblistHoosea raamatust 2:17: "Sealt alates annan ma temale ta viinamäed ja lootuse ukseks Aakori oru ..."[2]. Petaẖ-Tikva tähendabheebrea keeleslootuse ust.
Petaẖ-Tikva asutasid ümberasujadEuroopast. See on vanim tänapäevane juudipõllumajandusasundusPalestiinas. Esialgu ostsid nad selleks maa-ala Aakori orusJeeriku lähedal, kuidTürgi sultan tühistas ostu ja keelas neil sinna asumast. Asunikud said maad Petaẖ-Tikva praeguses asukohas ja säilitasid sellele varem valmis mõeldud nime oma lootuste sümbolina.
Esialgu oli Petaẖ-Tikva jaoks ostetud väike (3,4 km²) maa-alamalaariasoo, nii et sinna polnudki algul võimalik elama asuda. Selle asemel asutasid nad 20 km lõuna pooleYehudi alevi. ParunEdmond James de Rothschildi abiga õnnestus ostetud maa1883. aastaks sedavõrd kuivendada, et seal sai elada.
Petaẖ-Tikvas toimus1886 esimene registreeritudaraablaste rünnakjuudi uusasundusele Palestiinas.
Esimese maailmasõja ajal pakkus Petaẖ-Tikva varjupaikaTel Avivist jaJaffast pärit põgenikele, kelleTürgi võimud olid linnadest välja ajanud, kui nood ei tahtnud astuda Türgi sõjaväkke, et sõdida pealetungivateSuurbritannia vägedega. Sõjas sai asula tugevalt kannatada, sest jäi sõdivate vaenuvägede vahele.
Pärast sõda sai Palestiinast Britimandaatterritoorium. Britid andsid Petaẖ-Tikvale1921 omavalitsuse ja tunnistasid ta1937 linnaks. Mitteametlik omavalitsus toimis Petaẖ-Tikvas juba alates1880. aastast.
Petaẖ-Tikva põllumajanduskoolis õppisid tuhanded ümberasujad, enne kui nad edasi rändasid ja asutasid uusi asundusi kõikjal Palestiinas. Need koolid töötavad tänapäevani.
PärastIisraeli riigi väljakuulutamist liideti Petaẖ-Tikvaga 7 lähedalolevat küla ja linna elanike arv kasvas sellega 22 tuhandeni.
Petaẖ-Tikvas on üle kolmesaja haridusasutuse, alateslasteaedadest kuniülikoolini, nii ilmalikke kui religioosseid. Neis on üle 43 tuhande õpilase ja umbes 2400 õpetajat. Linnas on 9 avalikkuraamatukogu. Pearaamatukogu asubraekoja hoones.
