Pepsi (varasema nimegaPepsi-Cola, algseltBrad's Drink) onkarastusjook, mida toodabPepsiCo.
Pepsi leiutas1893 ameerikaapteekerCaleb Bradham ja nimetas selle enda järgi nimega Brad's Drink.1898 nimetas ta joogi ümber Pepsi-Colaks. Joogi nime esimene pool tähendas, et Bradham soovitas sedadüspepsia ehk seedimisprobleemide raviks, ja teine pool näitas, et tegu onkoolajoogiga. Jutud sellest, et nimi pärineb seedeensüümi pepsiini nimest, ei vasta tõele, sest pepsiin pole kunagi pepsi koostisse kuulunud.
Pankrotivara ostis Roy Megargel, kellel ei läinud äri aga paremini ja6. juunil1931 läks ettevõte teist korda pankrotti. Seejärel ostis ettevõteCharles Guth. Tükk aega läks äri endiselt kehvasti. Kolmel korral (esimest korda1922, viimast korda1933) pakutiCoca-Cola Companyle võimalust äri ära osta. Coca-Cola lükkas kõik pakkumised tagasi.
1930. aastate teisel poolel muutus äri edukaks. Sellele aitas kaasa reklaamistrateegia, millega keskenduti mitte niivõrd laiale üldsusele kui mitmesugustele niššidele. Propaganda jaoks oli hea seegi, et1955abiellus Pepsi-Cola tegevjuhtAlfred Steele filmitäheJoan Crawfordiga, kes hakkas ise samuti pepsit propageerima ja paigutas mitmes oma filmis nähtavale kohale pepsipudeleid.
1960. aastatel oli USA endine presidentRichard Nixon ettevõtte Pepsi-Cola müügiõiguste ametlik esindaja.[1]
Nõukogude ajal LeningradisStepan Razini tehases toodetud Pepsi-Cola siltPepsi-Cola ja Vana Tallinna pudelidNeitsitorni 1980. aastate kohviku ekspositsioonisÕpilased Pepsi-Cola kioski juures Moskvas (1981)
Pepsi-Colat hakati NSV Liidus tootmapingelõdvenduse ajal. Alguse sai see PepsiCo presidendiDonald Kendalli kohtumisestNSV Liidu Ministrite Nõukogu esimeheAleksei Kossõginiga 1971. aastal. Kohtumisel peeti läbirääkimisi võimaliku majanduskoostöö üle. Aastal 1972 jõuti NSV Liidu ja USA kahepoolse kaubandusleppe raames koostööleppeni. PepsiCo sai USA-sStolitšnaja (kuni viis miljonit dekaliitrit) jaSovetskaja viinamarkide maaletoojaks viieks aastaks ning NSV Liidus hakkasSojuzplodimport müüma kontsentraadist valmistatud Pepsi-Colat (esimene partii tuli müügile aprillis 1973[2]).[1] Lisaks sai NSV Liit 38 400 tonni Fanta kontsentraati, vastutasuks importis NSV Liit 3 miljonit dekaliitrit viina.[1] Seejärel hakati NSV Liidus ehitama Pepsi-Cola tehaseid (esimest hakati ehitama 1974. aastalNovorossiiskis[3]).
24.–25. augustil 1978 peatus PepsiCo president dr Hammer abikaasaga Aleksander III Sosnovka palees. Ta läks avama Pepsi-Cola villimistsehhiJevpatorijas.[4]
1979. hakati hakati Moskvas pepsit müüma firmakioskites.[5] Aastal 1979 tegutses Moskvas 73 müügikioskit.[1] 0,33-liitrine pudel maksis 45 kopikat.[6].
6. veebruaril 1981 hakati Pepsi-Colat tootmaNovosibirskis.
1987. aastal ostis NSV LiitCoca-Cola[küsitav] kontsentraati Žiguli välismaal müümise tulude eest.[1]
1989. aastal vahendas Pepsi 20 mahakantud Nõukogude sõjalaeva müüki Norrasse. Lisaks ostis Pepsi mitu Nõukogude naftatankerit ja laskis koos Norra ettevõtetega ehitada Nõukogude Liidu laevatehastes veel 85 naftatankerit. 1989. aastaks tegutses NSV Liidus 21 Pepsi-Cola tehast.[1]
