 | See artikkelvajabtoimetamist. Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
| Pembroke'i Walesi korgi | |
|---|---|
 | |
| FCIStandard nr 39 | |
| Päritolumaa | Suurbritannia |
| FCI klassifikatsioon |
|
| Kasutus | Lambakoer |
| Turjakõrgus | 25,4–30,5 cm |
| Kaal | 10–12 kg |
| Värvus | Ühevärviline punane, soobel, kollakaspruun (fawn) võiblack and tan (tricolour) |
Pembroke'i Walesi korgi onkarjakoerte hulka kuuluvWalesistPembrokeshire'ist pärinevkoeratõug.
Korgid on kõige väiksemad karjakoerad. Nad on aktiivsed, sportlikud ja intelligentsed koerad, keda kasutati algullammaste,hobuste jalehmade karjatamisel. Nende kasv on optimaalne karja ajamiseks, sest nad ei saa loomade kapjadega pihta. Praegu on nad valdavaltseltsi- jasportkoerad.
Tõu päritolu on lahtine. Käibel on mitu teooriat, neist ühe järgi tõidkeldid tõu esivanemad Kesk-Euroopast Walesi ligi 3000 aastat tagasi. Tõugu on segunenud Walesi aju- ja taksikoerad ning viikingite püstkõrvad (spitsilaadsed koerad).
Ajalooliselt kujunes regiooniti (Cardiganshire'i ja Pembrokeshire'i krahvkonna) kaks eri koeratüüpi. Vaatamata erinevustele aretati korgisid 20. sajandi alguseni kui üht tõugu, aga 1934. aastal kinnitas Inglismaa Kennelklubi kaks iseseisvat korgitõugu.
.jpg)
Esimene Pembroke'i Walesi korgi toodi Eestisse Soomest 1994. aastal, koera nimi oli Svarzekoks It's Up To You ehk Gigi. Eestisse on imporditud korgisid Soomest (kennelid Trafox ja Svarzekoks), Lätist (kennel Fairy's Gift), Leedust (kennel Gyvates Ašara), Tšehhist (kennel Ze Sibrtu) ja Taanist.[1] 2008. aastal oli Eestis 91 korgit.[2]
Teadmine, kuidas kulgeb Pembroke'i Walesi korgi elu Eestis, on ähmane. Näitustel käib seda tõugu koeri väga vähe. On öeldud, et siinsed korgid muutuvad vaikselt susse sahistavateks kodu koerisiksusteks ning iseloomulikest joontest on säilinud ainult vahva välimus.[3]
Tabelis on Eesti Kennelliidu registri andmed selle tõu esindajate kohta aastatest 1993–2008.Paksus kirjas on toodud koerad, kelle tiitel on INTCH (Rahvusvaheline Välimikutšempion).
| Nimi | Sünniaasta | Värv | Sugu | Kasvataja kennel | Kasvataja nimi | Tiitleid kokku (2008) |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Svarzekoks It's Up To You | 1993 | punane ja valge | emane | – | Kanerva, O. | 9 |
| Fiord's Pendent | 1994 | punane ja valge | emane | – | Hiltunen, E. | 1 |
| Trafox Royal Enfield | 1995 | tricolor | isane | – | Hakulinen, K. | 13 |
| Apolcina Molli | 1996 | tricolor | emane | Apolcina | Petrova, A. | 1 |
| Axberna Yekyll | 1998 | punane ja valge | isane | Axberna | Rähn, K. & Ü. | 1 |
| Trafox Sosnovy Bor | 1998 | punane ja valge | isane | – | Hakulinen, K. | 12 |
| Astersland Starky Royal | 1998 | punane ja valge | isane | Astersland | Lundava, A. | 1 |
| Axberna Xsara | 1999 | punane ja valge | emane | Axberna | Rähn, K. & Ü. | 1 |
| Axberna Xebec | 1999 | punane ja valge | isane | Axberna | Rähn, K. & Ü. | 2 |
| Aestonia Haywires Ze Sibrtu | 1999 | punane ja valge | emane | – | Sibrt, I. | 1 |
| Astersland Elated By Success | 2000 | punane ja valge | emane | Astersland | Lundava, A. | 10 |
| Heraklis Gyvates Ašara | 2000 | punane ja valge | isane | – | Vaitkeviciene, L. | 5 |
| Camilla | 2002 | punane ja valge | emane | – | Maasik, A. | 5 |
| Metunai Brighta | 2002 | tricolor | emane | Metunai | Käär, Ü. | 1 |
| Mahendra's Al Pachino | 2005 | tricolor | isane | Mahendra's | Pulatova, I. | 2 |
| Astersland Red Princess | 2006 | punane ja valge | emane | Astersland | Lundava, A. | 7 |
| Nida Gyvates Ašara | 2006 | kollakaspruun ja valge | emane | – | Vaitkeviciene, L. | 5 |
Legendide kohaselt on korgid nõiutud koerad. Mööda Walesi rohelisi künkaid vedasid nad haldjate ja nõidade tõldu, karjatasid nende loomi ning olid väikestele rüütlitele hobuste eest. Ka praegu võib terane inimene näha nende õlgadel võlusadulat.[4]
Ingliskeelne nimetuscorgi tuleneb kahest sõnastcor ('kääbus') jagi ('koer').[5] Eestikeelne nimetus on korgi.[6]
Laialdaselt kasutatakse ingliskeelset nimekujuWelsh corgi Pembroke või lühendatultPembroke.[viide?]
Kehtiv FCI originaalstandard avaldati 29. oktoobril 2003, parandatud tõustandard on kasutusel aprillist 2004. Tõlkis Kaja Raudoja. Eesti Kennelliidu juhatuses kiideti see heaks 10. veebruaril 2005, protokoll nr 2.[7]
Üldmulje. Madal, tugev, jässakas, valvas ja aktiivne, jätab kindla ja vastupidava mulje.
Pea on kujult ja muljelt rebaselik, tähelepaneliku ja intelligentse ilmega, laup on suhteliselt lai ja kõrvade vahelt lame. Koonu ja pea suhe on 3 : 5. Koon on veidi kitsenev. Ninaots on must.
Kere. Keskmise pikkusega, hästi kaardunud, mitte kokku kasvanud roietega, ülaltvaates veidi kitsenev. Ühtlane ülaliin. Rind on lai ja sügav, ulatudes hästi esijäsemete vahele.
Saba. Kärpimata. Asetatud ülaliini joonele, hoitakse madalal, ei ole selja kohale keerdunud. Liikumisel on seljaga samal joonel, rahulikus olekus madalal. Liiga kõrge või liiga madal sabaasetus pole soovitatav.
Värvus. Ühevärviline punane, soobel, kollakaspruun (fawn) võiblack and tan; valgete märkidega kaelal, jäsemetel ja rinnal või ilma. Valge värvus peas ja näos on lubatud.[8]
Väliselt on Pembroke'i ja Cardigani suurim erinevus esikäppade asetus: Pembroke'il on nad otse ja Cardiganil veidike randmetest väljapoole keeratud. Pembroke'i pea on kujult ja ilmelt rebaselik. Pembroke'idel on saba aastaid lõigatud, kuid tänu loomakaitsjatele on Eestis sabade kupeerimine keelatud. Väike osa Pembroke'i kutsikaid sünnib lühisabalistena, aga Cardiganidel on saba alati olnud. Pembroke'il on värvidest lubatud punane ja soobel valgete märkidega ningtricolour, Cardiganidel on värve märksa rohkem.[9]
Energilisus, rõõmsameelsus, vastupidavus ja arukus teevad Pembroke'ist usaldusväärse, kindla ja valvsa sõbra. Ta on vilgas, kuid mitte hüsteeriline. Ta areneb pidevalt ja tahab, et ka omanik areneks temaga koos. Vaatamata väikesele kasvule vajab ta kasvatamist ja koduse korra õpetamist, diivanikoeraks ta ei sobi. Korgi on väikest kasvu suur koer. Korgidel on ka iseloomuerinevused: Pembroke on elurõõmsam ja kergesti süttivam, Cardigan aga rahulikum ja ettevaatlikum.[9]
Kuna korgi on aretatud universaalseks koeraks, siis on ta ka hea majavaht, kes teatab kõigist, kes hoovis või ukse taga liiguvad. Ka oskab ta valvata lapsi. Igal korgil on oma isikupära, mis teeb temast vaimustava kaaslase. Tavaliselt on korgid hea isuga, seega ähvardab neid ülekaalulisus.[9]
Korgi on suhteliselt terve tõug, pärilikke silmahaiguseid ja düsplaasiat esineb väga harva. Tavaline eluiga on 12–15 aastat, kuid ka 16–17-aastased koerad pole haruldus.[9]
MTÜ Eesti Corgi Klubi "Gigi" asutati 7. novembril 2007. Sama aasta 6. detsembril võeti klubi Eesti Kennelliidu liikmeks. Klubi nimi Gigi valik oli lihtne: paljude korgide esiema vääris esiletõstmist.[10]
Pembroke'id on väga energilised koerad. Nad vajavad palju tegevust, sest muidu võivad nad ise valida sobiva.
Neid on tihti lihtsam koolitada kui teenistuskoeri. Nad õpivad rõõmuga kõike uut ning võtavad meelsasti osa pere harrastustest. Nende koostöövalmidus on meeldiv omadus, aga kui tegevus muutub korgile igavaks, hakkab ta ise trikke tegema. Koera koolitades tuleks tähelepanu pöörata sellele, et ükski õpetatav võte ei muutuks koerale igavaks.
Korgisid võib nähaagility ja sõnakuulelikkuse võistlustel ningflyball'is. Korgisid kasutatakse ka jäljekoerana,[9] võimalik on läbida kakuulekuskoolitus (KK).[1]
Korgisid kasutati karjustena, talu valvekoertena ja seltsilistena. Algul olid nad väga jässakad, kuldset võiblue merle värvi, tihti rippkõrvadega. Korgide lühikesed jalad on aastasadadepikkuse aretustöö tulemus. Madal tugev koer sobib eriti hästi lehmade karjatamiseks ebatasasel karjamaal, sest lühikesed jalad annavad kannulkäijale kiiruse ning võimaldavad vältida lehmade kabjahoope, kui ta haukudes ja näksides neid ajab.[4][11]
Eestis on see harrastus lapsekingades, lammaste karjatamisega tegelevad üksikud koerad.[1] Esimesed karjatamiskoolitused toimusid 2007. aastal Viljandi maakonnas.[12]
Esimene korgide sertifikaadiõigusega erinäitus"15 aastat corgit Eestis" toimus 4.juulil2009Pärnumaal. Kohtunik Sandra Muckle (Kennel Gowerston, Suurbritannia) hindas Cardigani, Margo Hackney (Kennel Marisco, Suurbritannia) Pembroke'i korgisid.
Korgide suvepäevad toimusid 9.–10. augustil 2008 Viljandimaal Kõpu vallas Supsi külas Karjamaa talus.[13]
1963 – "Little Dog Lost"Disney filmi.DVD. Samanimelise raamatu ainetel. Autor prantsuse lastekirjanik René Guillot (1900–1969).
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Pembroke'i Walesi korgi |
| Euroopa Welsh Corgi Pembroke tõuorganisatsioonid |
|---|
| Euroopa Welsh Corgi (Cardigan ja Pembroke) tõuorganisatsioonid |
Eesti |Holland |Itaalia |Norra |Poola |Prantsusmaa |Soome |Taani |Tšehhi |Venemaa |Šveits |
FCI 1 rühm. Lamba- ja karjakoerad (v.a. Šveitsi alpi karjakoerad)¹ | |
|---|---|
| Alarühm 1: Lambakoerad | austraalia lambakoer (342) •beauceron (44) •belgia lambakoer (groenendael; tervueren; laekenois; malinois) (15) •bergamasco lambakoer (194) •bordercollie (297) •briard (113) •collie, lühikarvaline (296) •collie, pikakarvaline (156) •habecollie (271) •hollandi lambakoer (lühikarvaline, pikakarvaline, karmikarvaline) (223) •horvaatia lambakoer (277) •ida-karpaadi lambakoer (350)² •kataloonia lambakoer (87) •kelpie (293) •komondor (53) •kuvasz (54) •lancashire'i heeler³ •lõuna-vene lambakoer (326) •mallorca lambakoer (321) •maremma-abruzzi lambakoer (201) •mudi (238) •pikardia lambakoer (176) •poola lauskmaa-lambakoer (251) •poola podhalani lambakoer (252) •portugali lambakoer (93) •puli (must; punase või halliga toonitatud must; liivakarva musta maskiga; pärlvalge, ilma punase varjundita) (55) •pumi (56) •pürenee lambakoer, pikakarvaline (141) •pürenee lambakoer, siledakoonuline (138) •saarloosi huntkoer (311) •saksa lambakoer (166) •schapendoes (313) •rumeenia mioritic lambakoer (349)² •schipperke (83) •shetlandi lambakoer (88) •slovakkia tšuvatš (142) •tšehhoslovakkia huntkoer (332) •(šveitsi) valge lambakoer (347)² •vana-inglise lambakoer (16) •welsh corgi cardigan (38) •welsh corgi pembroke (39) |
| Alarühm 2: Karjakoerad | ardenni karjakoer (171) •austraalia karjakoer (287) •australian stumpy tail cattle dog (351)² •flaami karjakoer (191) |
¹ CACIB'ile võistlevad tõud. Nende tõugude esindajad võistlevad sertifikaadile, tõu parema tiitlile ning rahvusvahelistel näitustel ka CACIB'ile. ² CACIB'ile mitte võistlevad tõud. Nende tõugude esindajad võistlevad sertifikaadile ning rahvuslikel- ja erinäitustel ka tõu parema tiitlile. Nad ei võistle tõu parima tiitlile rahvusvahelistel näitustel ega kunagi saa CACIB'it. ³ EKL poolt tunnustatud tõud. Nende tõugude esindajad saavad võtta osa ainult rahvuslikest- ja erinäitustest ning võistelda sertifikaadile ja tõu parema tiitlile. | |
