| Paunaka keel | |
|---|---|
| Kõneldakse | BoliiviasChiquitania regioonisSanta Rita de Chiquitos (Concepcioni lähedal). |
| Kokku kõnelejaid | Ligikaudu 10 |
| Keelesugulus | aravaki keeled Mojo |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | pnk |
Paunaka keel (kapauna keel) onBoliivias räägitav väljasuremisohus keel, mis kuulubaravaki keelkonda. Paunaka keel on lähedalt seotud veel elavamojo keelega.[1] Paunaka keelt kõneldakse Boliivia idaosasSanta Cruzi departemangusChiquitania piirkonnas. Ei ole teada, et paunaka keel oleks praegu kellegi esimene keel.
Paunaka keel on liigitatudohustatud keelte hulka. Selle keele kõnelejaid on 10, lisaks leidub neid, kes mingil määral seda keelt valdavad, kuid nad kõik on vanemad kui 50 aastat. Keele edasiandmine lastele on lõppenud juba palju aastaid tagasi, seega on raske kasutada seda igapäevases suhtlemises.[2]
Paunaka keel on lähedases suguluses teiste Boliivias kõneldavate lääne-aravaki keeltega, milleks onpaikoneka keel,baure keel ningmoxo keeled:trinitario keel jaignaciano keel.[2]
Ainult numbrile 1 vastav arvsõna on algupärane, ülejäänud arvsõnad pärinevadhispaania keelest.[3] Arvsõnad 8, 10, 12 ja 20 on ilmasufiksita -tʃɨ ning tugeva hispaania keele mõjutusega.
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 'tʃɨ.na.tʃɨ* | 'ɾus.tʃɨ | 'tɾes.tʃɨ | 'kwa.tɾɔ.tʃɨ | 'siŋ.kɔ.tʃɨ | 'sɛi.tʃɨ | 'sjɛ.tɛ.tʃɨ |
Paunaka keeles on 13kaashäälikut ja 4täishäälikut.[3]
| Huulhäälik | Hambasombu- häälik | Palataalne konsonant | Pehme suulae häälik | Kõrisulg- häälik | |
|---|---|---|---|---|---|
| Sulghäälikud | p | t | k | ʔ | |
| Ninahäälikud | m | n | ɲ | ||
| Laksuv häälik | r | ||||
| Frikatiiv | β | s | h | ||
| Afrikaat | tʃ | ||||
| Poolvokaal | j |
| Eesvokaal | Keskvokaal | Tagavokaal | |
|---|---|---|---|
| Kõrge vokaal | i | u | |
| Keskmine vokaal | ɛ | ||
| Avatud vokaal | a |
Paunaka keel kasutabladina kirjaviisi.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)