Paul Loppenowe (1. veebruar/13. veebruar1826Kaive,Cēsise lähedal – 1. juuni/14. juuni1901Tallinn) oli baltisaksa päritolu Eesti vaimulik.
Loppenowe sündisKaives,Cēsise lähedal. Ta õppis aastatel1835–1844 Riia gümnaasiumis. Aastatel1844–1849 õppis taTartu Ülikooliusuteaduskonnas. Aastatel1849–1863 oli ta NarvasKonstantin Hunniuse poeglaste erakooli vanade keelte õpetaja. Prooviaastal oli ta Konstantin Hunniuse juuresNarva Johannese koguduses. Ordineeriti 2. veebruaril/14. veebruaril1861Peterburis õpetajaks.
Ta oli aastatel1861–1863Narva soome-rootsi Püha Mihkli koguduse ja filiaalkoguduseKosemkina (Narvusi) adjunktõpetaja (pidades Kosemkinas ka eestikeelseid jumalateenistusi, mõlemas ülemuseks pastorAndreas Schening). Oli aastatel1863–1896Jõelähtme koguduse kirikuõpetaja (kutsuti kevadel1863, introdutseeriti 14. juulil/26. juulil1863). Jäi aastal1896 emerituuri. Emerituuris olles elasTallinnas.
Loppenowe andis väljaKentmanni geograafiaõpiku juurde kaardid, kirjutas külakoolidele vene keele õpiku (Vene keel küla koolis 1877, ka kordustrükid) ja aritmeetikaõpiku (Rehkendamine küla koolis).[1] Tema eestvõttel rajati1869. aastalPrangli saarelekool.[2]