Pat Martino (sünninimiPatrick Carmen Azzara;25. august1944Philadelphia,Pennsylvania –1. november2021 Philadelphia) oli USA džässkitarrist ja helilooja.
Huvidžässi vastu sütitas temas isa. Džässkitarristina sai Martino tuntuks juba teismelisena. Kümnendas klassis heideti ta välja katoliiklikust keskkoolist. Seejärel liitus ta lauljaLloyd Price'ibigbändiga ja temast sai elukutseline muusik. 1962. aastal hakkas ta mängima koos džäss-saksofonistWillis Jacksoniga.[1]
1967. aastal ilmus Martino debüütalbum "El Hombre", millele järgnes veel palju albumeid. Karjääri algusaastatel võrreldi teda sageli varasema džässkitarristiWes Montgomeryga, kuid 1970. aastateks oli Martinol välja kujunenud täiesti oma stiil.[1] 1960. aastatel mängis ta paljudel Willis Jacksoni albumitel ning tegi karjääri jooksul koostööd veel paljude teiste džässmuusikutega, teiste seas orelimängijaJack McDuffi ja altsaksofonistCharles McPhersoniga.
1970. aastate teises pooles hakkasid teda üha enam vaevama peavalud ja krambid, mille käes ta oli kannatanud juba lapsepõlves. 1980. aastal tehti talle ajuoperatsioon, mille tagajärjel ta kaotas mälu. Sellest hoolimata õppis ta uuesti kitarri käsitsema, tema mälu taastus ja ta tegutses muusikuna veel kolm aastakümmet.[1]