 | See artikkelvajabtoimetamist.(Oktoober 2013) Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
 | Artiklis ei ole piisavaltviiteid. Palun aita väiteid kontrollida javiiteid lisada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
Ducato di Parma 1545–1859 | |||||
 .svg) Lipp Vapp | |||||
 Parma ja Piacenza hertsogkond (rohelisega). | |||||
| Valitsusvorm | vasall | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Osa | Saksa-Rooma riik | ||||
| Pealinn | Parma | ||||
| Religioon | katoliku kirik | ||||
| Riigikeeled | itaalia | ||||
| |||||
Parma hertsogkond loodi aastal 1545Milano hertsogkonna osast lõuna poolPo jõge, mis vallutatiKirikuriigi poolt aastal 1512. NeedParma linna ümbritsevad territooriumid anti läänina paavstPaulus III sohipojalePier Luigi Farnesele.
Aastal 1556 sai teine hertsogOttavio FarnesePiacenza linna, saades seega ka Piacenza hertsogiks ja nii oli riik hiljem tuntud kuiParma ja Piacenza hertsogkond (Ducato di Parma e Piacenza).
Farnese perekond jätkas valitsemist kuni hääbumiseni aastal 1731, kust alates päris hertsogkonnaHispaania kuninga noor poegdon Carlo, kelle emaElisabetta Farnese oli Farnese pärija. Ta valitses kuniPoola pärilussõja lõpuni aastal 1735, kui Parma loovutatiMõlema Sitsiilia eest keiserKarl VI-le.
Habsburgid valitsesid ainult kuniAacheni rahu sõlmimiseni aastal 1748, kui see loovutati tagasiBourbonidele don Carlo noorema vennadon Filippo isikus, kes sai ka väikeseGuastalla hertsogkonna. Hertsogina asutas FilippoBourbon-Parma dünastia, valitsedesParma, Piacenza ja Guastalla hertsogkonda (Ducato di Parma, Piacenza e Guastalla).
1796. aastal okupeeriti hertsogkondNapoleon Bonaparte'i juhitud Prantsuse vägede poolt ja poliitiline olukord riigis muutus väga segaseks.Hertsog Ferdinando säilitas oma trooni Prantsuse sõjaliste kuberneride all kuniAranjuezi lepinguni aastal 1801, kui üldine kokkulepeBourbonide ja Napoleoni vahel otsustas ametlikult loovutada hertsogkonnaPrantsusmaaleToscana eest, kuid hertsog jäi Parmasse kuni oma surmani aastal 1802, võib-olla mürgitati. Siiski oli Napoleon hertsogkonna tuleviku osas kõhklev, taotledes Bourbonide täielikku kaasamist oma liitlastena Euroopa sõdades. Kuigi Prantsuse seadused ja haldus viidi järk-järgult sisse, kuulutati ametlik annekteeriminePrantsuse keisririiki välja alles aastal 1808 pärast konflikti puhkemist BourbonideHispaaniaga. Hertsogkond muudetiTarodepartemanguks.
1814. aastal taastati hertsogkonnad Napoleoni Habsburgist naiseMarie-Louise alla, kes valitses neid oma elu lõpuni. Pärast Marie-Louise surma aastal 1847 taastati hertsogkond Bourbon-Parma liinile, mis valitses väikestLucca hertsogkonda. Selles kontekstis loovutati GuastallaModenale. Bourbonid valitsesid aastani 1859, mil nad aeti revolutsiooniga minema pärast Prantsuse ja Sardiinia võitu sõjas Austria vastu.
Parma ja Piacenza hertsogkond ühinesToscana suurhertsogkonna jaModena hertsogkonnaga, et moodustada detsembris 1859Kesk-Itaalia ühendatud provintsid, ja ühendati märtsis 1860 pärast referendumit koosSardiinia kuningriigigaItaalia kuningriiki.
