Mullas elavate traatusside kiletiivalisi parasitoide on teada vähe. Euroopas on levinud peamiselt Paracodrus apterogynus (Haliday, 1839). Tiivutu emane otsib ja ründab mullas peremees-traatussi, kellesse muneb paarkümmend muna. Peremees püsib elus seni kuni parasitoidi vastsed on ta sisemuse täiesti tühjaks söönud ja nukkunud. Traatusside parasiteerituse tase on madal. Uuringud on näidanud, et mitmest tuhandest traatussist ainult 2–5 on parasiteeritud.
Parasitism ehknugilisus (kreekaparasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') onlooduses esinevfülogeneetiliselt kaugel olevateorganismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit,nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Parasitism hõlmab laialdase ampluaa võimalikest organismidevahelistest suhetest. Biotroofne parasitism (mis ei põhjusta peremeesorganismi surma) on looduses laialdaselt levinud. Sõltuvalt defineerimisest võib öelda, et ligi pool kõigistloomaliikidest elavad vähemalt mõne oma elutsükli parasiidina. Kataimede jaseente puhul on parasitism väga sagedane nähtus. Peaaegu kõik vabalt elavad loomad on peremeheks mõnele parasiidile.
Parasitismi on teaduskirjanduses varem iseloomustatud kui suhet, mille puhul üks organism saab üksnes "kasu", teine aga üksnes "kahju". Selline lihtsustatultteleoloogiline interpretatsioon ei ole vastavuses tänapäevaseökoloogiaga. Organismidevahelised suhted on osutunud märksa keerulisemateks. Nagu teisteski kooselusuhetes, ei ole võimalik ka parasitismi puhul alati absolutiseerida "kasu" või "kahju". Tüüpiliseks näiteks tuuakse enamastiimmuunsus, mis parasiitseinfektsiooni järel peremeesorganismi tugevdab ja nii talle hoopis "kasulikuks" osutub.
Parasitism on lähedane kooselutüüpkommensalismile, mille korral suhe on ühele liigile vajalik ja kasulik, teisele aga neutraalne.
Ektoparasitism – parasiit elab peremeesorganismi pinnal või läheduses. Ektoparasiitideks liigitatakse kaloomadeseedetraktis elavad organismid. Tüüpilisteks ektoparasiitideks on näiteks soojavereliste loomade verd imevadputukad.
Kleptoparasitismi puhul üks organism "varastab" või "röövib" teis(t)e organismi(de) poolt püütud või ette valmistatud toitu, isendeid, mune vm. Kleptoparasitismi üheks liigiks onpesaparasitism, mida esineblindudel. Paljudkäolised munevad salaja oma munad teiste lindude pesadesse ning lasevad need seal välja haududa ja pojad üles kasvatada. Mitmete ühiselulistekiletiivalisteliigid "varastavad" või "röövivad" teiste liikide pesadest tööisendeid ning rakendavad need "tööle" oma pesades.
Petuparasitismi puhul sarnanevad parasiidi omadused peremeesorganismi elutegevuseks või paljunemiseks vajalike organismide omadustega, kuid petuparasiit neid peremehe vajadusi ei rahulda. Nii näiteks on mõned putukad ja linnud võimelised korjama taimede õitelt nektarit ilma neid tolmeldamata. Mõnedklorofülli kaotanud taimed (mükoheterotroofid) moodustavad teiste taimede juurtel sarnaseltseentegamükoriisataolise moodustise.
