 | See artikkelootabkeeletoimetamist.(Aprill 2018) Kui oskad, siis palun aitaartiklit keeleliselt parandada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
 | See artikkel räägib naiste günekoloogilisest tsütoloogilisest testist; kariloomade kopsuarteri rõhu testi kohtapulmonaalhüpertensioonile kalduvuse tuvastamiseks vaata artiklitPap test (pulmonaalhüpertensioon). |
Papanicolau test ehkPap-test ongünekoloogias kasutatava meditsiinilise protseduuri käigus tehtava Pap-proovi tsütoloogiline uuring.
Pap-testi kasutatakse Pap-proovi ajal tütarlapse või naisetupevõlvilt,emakasuudmest võiemakakaelakanalist kassondi või harjaga võetudrakukaape preparaadi[1] laboratoorseks töötlemiseks, säilitamiseks ja mikroskoopiliseks uurimiseks viirusinfektsioonide, kasvajaeelsete seisundite, kasvajate,emakakaelavähi, endomeetriumivähi ja muude naisteurogenitaalsüsteemi haiguste diagnoosimiseks.
Pap-proovi loetakse täpseksalgloomaTrichomonas vaginalis'e, bakteriActinomyces jaHerpes simplex'i viiruse tuvastamisel.
Pap-proovi spetsiifilisus (õige positiivne leid) on 50–70%.[2]
Test seisneb pindmisterakkude eemaldamises. Protseduuri võib teha peaaegu iga vastava ettevalmistusega tervishoiutöötaja ja proovi võtmine on valutu. Rakuproov saadetakse edasi laboratooriumisse, kus seda uurivadtsütoloogid.
Üha enam kasutatakse ka arvutipõhiseid, poolautomaatseid rakuanalüsaatoreid.
Pikemalt artiklisEmakakaelavähkPapanicolau testi kasutatakse emakakaelaepiteelkoe muutuste ja vähieelsete seisundite ning emakakaelavähi avastamiseks.
Arvatakse, et suur osa emakakaelavähkidest tekibjunctio- ehk lame ja silinderepiteeli piiri- ja transformatsioonialal.[3]
Pikemalt artiklisPapanicolau numbriline klassifikatsioon1990. aastateni kasutati, näiteksSoomes,Papanicolau numbrilist klassifikatsiooni, kus rakuleiud kirjeldatakse staadiumites I–V, kus:
Pikemalt artiklisBethesda-klassifikatsioonBethesda-klassifikatsioonis ehk TBSis (Tumor Bethezda System) sisaldab Pap-proovide tulemus ka otsuse proovi adekvaatsuse kohta, üldise liigituse ja kirjeldava diagnoosi.
Kui proovis täheldatakse emakakaelavähile viitavaid ohumärke, saadetakse patsient diagnoosi kinnitamisele. Positiivse proovi korral ohtlikkude eemaldatakse enne selle vähiks arenemist ning patsiendil tuleb viie aasta jooksul hoolikalt järelkontrollis käia.[5]
Papanicolau test võib anda mitme teguri toimel proovimaterjalide analüüsi vastusenaväärpositiivse tulemuse, kus terve naine võidakse haigeks tunnistada. Üheks põhjustajaks on suukaudsete rasestumisvastaste tablettide kasutajate Pap-proov, nende vastavad rakud tunduvad vaatlejale ebanormaalsete või pahaloomulistena rakkudena.[6]
Valesti võidakse tõlgendada ka kudede taastumises (regeneratsioonis) osalevaid rakke, kuna regeneratiivsed rakud võivad meenutada näiteks adenokartsinoomi rakke.
Pap-proovis onkiiritusravijärgsed muutused tuvastatavad aastakümneid ja nad võivad segi minna vähi retsidiiviga.[7]
Meetodi töötas välja1928George Papanicolau.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)