Panatenaiad (kreeka keeles 'üleateenaline') olid antiikajaAteena tähtsaimad pidustused.
Algselt peeti neid igal aastal linna kaitsejumalannaAthena auks. 566 e.m.a.Peisistratos reformis pidustused ning neid hakati korraldama iga 4 aasta tagant südasuvel (augustis).
Kõigepealt toimus öine eelpidustus: tõrvikurongkäik ning muusika- ja tantsuettekanded. Panatenaiade haripunkt oli suur rongkäikErechtheionis asuva Athena kuju juurde. Sinna viidi ohvriloomi ja Ateena tütarlaste kootud hinnalinerüü (rongkäiku on kujutatudParthenonifriisil). Pärast toimusid ohvritalitused, muusika- ja spordivõistlused. Võitjad said autasuksõlipuuokstest pärja ja õliga täidetud hinnaliseamfora.
Panatenaiade auhinnaamforad olid eritüüpi kitsa kaelaga stereotüüpse mustafiguurilise maalinguga amforad. Vanim säilinud selline amfora,Burgose vaas, pärineb aastast 566 või 562 e.m.a. Dateerimise seisukohast on eriti väärtuslikudarhontide nimedega amforad (373–312 e.m.a.).