Padur (kamarš,maršimaa,padurannik) onmere või suurejärvega külgnevmärgala, mis on perioodiliselt veega kaetud. Enamik paduraid onsoolase veega.
Padurad on sageli kaetudrannaniitudega ja vahelsoostunud. Padurad asuvad sageli järvede ja ojade servas, kus toimub üleminek vee- ja maismaaökosüsteemi vahel. Padura taimestiku moodustavad enamikus väikesekasvulisedrohttaimed (tarnad,kõrrelised,loalised), aga ka näitekspillirood jahundinuiad. Padurates leiduvad puittaimed on tavaliselt madalakasvulised põõsad.
Padurates elavad mitmed taime-, looma- ja putukaliigid, kes on kohastunud elama üleujutatud tingimustes.[2] Taimed peavad suutma ellu jääda väikese hapnikusisaldusega mudas. Seetõttu on paljudel taimedel tekkinud kohastumusenaaerenhüüm ehk õhukude.[2] Samuti on padurates kasvavatele taimedele iseloomulikrisoomide olemasolu. Veelise eluviisiga loomad, näiteks kalad jasalamandrid, kes padurates elavad, suudavad hakkama saada väikese hapnikusisaldusega vees. PaduratepH on tavaliselt neutraalne kuni aluseline.
Padurad on ühed maailma kõige suuremabioloogilise produktiivsusega kooslused, mistõttu on need kalanduse mõttes väga olulised.[2] Samuti tõstavad padurad vee kvaliteeti ja puhtus, ennekõike tänufiltreerimisele jasedimentatsioonile. Padurad tarbivad toit- ja saasteaineid, puhastades sellega vett.[3] Padurad absorbeerivad suurtel vihmaperioodidel vett ja vabastavad selle aegamisi vesikonda tagasi, vähendades üleujutuste ulatust.[4] Paduratel on tähtis roll ka turismis, hariduses ja teaduses.[3]
Osas maailma piirkondadest on hävinud juba 90% märgaladest, mille hulka kuuluvad ka padurad. Paduraidkuivendatakse põllumaa juurde tekitamise eesmärgil, samuti kavalglinnastumise tõttu. Taastamine on protsess, mille käigus tuuakse padurad tagasi maastikele, kust nad on minevikus kadunud.[2] Taastamist saab teha suurel skaalal, näiteks lastes jõgedel kevadel looduslikult üle ujutada, või väikesel skaalal, näiteks tuues märgalad tagasi linnaruumi.
↑2,02,12,22,3Keddy, P. A. (2010).Wetland Ecology: Principles and Conservation (2nd edition) (inglise). Cambridge, UK: Cambridge University Press. Lk 497.
