Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

Paberiformaat

Allikas: Vikipeedia
Paberipakid formaadis A0–A8
(fotoBarcelona Teadusmuuseumist)

Paberiformaat onpaberipoogna pikkuse ja laiusega määratud suurus ja kuju. Paberiformaadid on kehtestatud Euroopa standardiga EN ISO 216, mis põhineb Saksa Standardiorgaisatsiooni (DIN) poolt 1922. aastal vastu võetud standardil DIN 476.

A0-poogna jaotused

Standard määrab kindlaks neli seeriat (A, B, C, D) ja igaühes neist 11 suurust (tähistatakse numbritega 0–10). Formaadi tähis saadakse seeriatähe ja suurusnumbri kombinatsioonina, nt A4 või C6 (koos lühendigaDIN võiISO). Standardiseeritud on ka baasformaadist suuremaid formaate, näiteks topeltpoogen 2A0.

Poogna küljepikkuste suhe on kõigis seeriates21,4142{\displaystyle {\sqrt {2}}\approx 1,4142} . Niisuguse suhte korral on ka poolitamisel saadud poogen sellesama külgede suhtega. Iga järgmine formaat on pool eelmisest, seega on formaadid igas reas omavahel geomeetriliselt sarnased. Formaadi number näitab, mitu korda baasformaati 0 on poolitatud. Selline suhe on ainuke võimalik, mille korral ülaltoodud tingimus (lehe külgede suhe on sama) algformaadi poolitamisest kehtib. Teisisõnu kui paberi küljed suhtuvad teisiti kui arvud 1 jaruutjuur kahest, siis sellise suhtega paberilehe poolitamisel tekib teise suhtega formaat kui enne poolitamist.

Paberipoogna baasformaatide pindalad:

  • A-seeria formaadi A0 pindala on 1 m2;
  • B-seeria formaadi B0 pindala on 21/2 m2 = 1,414 m2;
  • C-seeria formaadi C0 pindala on 21/4 m2 = 1,189 m2;
  • D-seeria formaadi D0 pindala on 2−1/4 m2 = 0,841 m2.

Formaatide mõõtmed esitatakse millimeetrites. Tolerants on mõõtmetel 150 mm ±1,5 mm, mõõtmetel 600 mm ±2 mm ja sellest suurematel ±3 mm.

Formaadiseeriatest A, B, C ja D saadud paberiformaadid formaadinumbritega 3 ja 4
ISO/DIN-paberiformaatide mõõtmed (mm × mm)
Formaadi
number
Seeria ASeeria BSeeria CSeeria DFormaadi
nimetus
0841 × 11891000 × 14140917 × 12970771 × 1091nelikpoogen
1594 × 8410707 × 1000648 × 917545 × 771topeltpoogen
2420 × 594500 × 707458 × 648385 × 545poogen
3297 × 420353 × 500324 × 458272 × 385poolpoogen
4210 × 297250 × 353229 × 324192 × 272veerandpoogen
5148 × 210176 × 250162 × 229136 × 192kaheksandikpoogen
6105 × 148125 × 176114 × 162096 × 136
7074 × 105088 × 125081 × 11468 × 96
852 × 7462 × 8857 × 81
937 × 5244 × 6240 × 57
1026 × 3731 × 4428 × 40

Paberi paksust ja tihedust iseloomustab tema ruutmeetrimass grammides, näiteks tavalisel A4-printeripaberil on see 80 g/m².

Paberiformaatide kasutamise näiteid
A0, A1Postrid,plakatid, tehnilisedjoonised, mere- ja maakaardid
A1, A2Postrid, plakatid, tehnilised joonised, mere- jamaakaardid,ajalehed
A2, A3Plakatid, tehnilised joonised
B4, A3Ajalehed, kaardid, noodid
A4Ajakirjad, planketid,printeripaber, tehnilised joonised
A5Koolivihikud, reklaamprospektid
D5CD- jaDVD-ümbrised
A5, A6, A7, A8Kartoteegikaardid
A6Flaierid (reklaamlehed),postkaardid, märkmikud
B5, A5, B6, A6, A4Raamatud (vtRaamatuformaat)
A7Taskukalendrid,kiipkaardid
B7Passid
B8, A8Mängukaardid,visiitkaardid,etiketid
C4, C5, C6, B4Kirjaümbrikud

Välislingid

[muuda |muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Paberiformaat&oldid=6537818"
Kategooria:

[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp