Varem on paavstid kasutanud ka tiitlit "Õhtumaa patriarh" (Patriarcha Occidentis), mille kandmisestBenedictus XVI2006 loobus. Omistatud tiitelPontifex Maximus ei kuulu paavsti ametlike tiitlite hulka.
Roomapiiskop (Episcopus Romanus) – paavst on Rooma piiskopkonna piiskop.
Kristuse vikaar (Vicarius Christi) – paavstil on õigus määrata ametisse piiskoppe.
apostlite vürsti järglane (Successor principis apostolorum) – paavst kui apostel Peetruse järglane
universaalkiriku suurim sillaehitaja (Summus Pontifex Ecclesiae Universalis) – paavst kuivanatestamentlik ülempreester.
Rooma kirikuprovintsipeapiiskop jametropoliit (Archiepiscopus ac metropolitanus provinciae ecclesiasticae Romanae).
Itaaliapriimas (Primatus Italiae) – Itaalia katoliku piiskoppide ülempiiskop
Vatikani Linnriigi Suverään (Princeps sui iuris civitatis Vaticanae)
Paavst valitakse tänapäeval ametissekonklaavil, mis koguneb pärast paavsti surma või tagasiastumist. Konklaavil on hääleõiguslikud kõikkardinalid, kes polnud paavsti surmapäeval vanemad kui 80. eluaastat. Konklaav koguneb 15–20 päeva jooksul pärast paavsti surma või tagasiastumistVatikanisSixtuse kabelis. Juhul kui kõik valimisõiguslikud kardinalid on Vatikani jõudnud, võib konklaav alata ka varem.
Valituks osutumisel peab kandidaat saama kaks kolmandikku osalevate kardinalide häältest. Uue nime võtmise järel teatab Vatikani paavstipalee rõdul kardinaldiakon-seenioraklamatsiooniga uuest paavstist, millega tänapäeval algab paavsti ametiaeg. Seejärel annab uus paavst oma õnnistuse. Hiljem toimub ametisse pühitsemise tseremoonia, kus paavst saabpalliumi ja võib toimuda kroonimine.Keskajal algas paavsti ametiaeg tema kroonimisega.[2]
Jeesus vastas talle: "Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas. Ja mina ütlen sulle: Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu. Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni seod maa peal, see on seotud ka taevas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti päästetud ka taevas."
“
Paavst omab autoriteeti ja piiskoplikku jurisdiktsiooni kõigi katoliku kiriku usklike ning koguduste üle.[4] Kui paavst sätestab otsuseid,dogmasid või õpetusi ex Cathedra, väljendavad needpaavsti ilmeksimatust ja kuuluvad kogu katoliku kirikus täitmisele. Paavst määrab ametissekuuria, katoliku kiriku ja Vatikani juhtivametnikke. Ta nimetab ametisse piiskoppe või kinnitab toomkapiitlite määratud piiskopid. Samuti kinnitab ta iga vaimuliku institutsiooniüldkapiitli otsused või määrab vajadusel ise ordujuhte.
Paavst on katoliku kirikukanoonilise õiguse küsimustes ülemkohtunik ja lõplik kohtuinstants, mistõttu tema langetatud otsus kanoonilise õiguse vallas on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Paavst kinnitab oikumeenilise kirikukogu otsused. Tal on katoliku kirikus voli tõlgendadaloomuõigust.
Ainult paavstil on voli rajada katoliiklikkuülikooli. Paavst suunab maailmas katoliiklikkumisjonit. Paavstil on õigus lõplikult otsustada, kasteoloogiline õpetus onketserlik või mitte. Paavstil on õigus otsustada, kas isik on väärtpühakuks kuulutatama või mitte. Paavstil on õigus jagada privileege igalekogudusele. Samuti on paavstil õigus jagada täielikkeindulgentse. Paavstil on õigus rajada katoliiklikkepiiskopkondi ja tunnustada uusi vaimulikke institutsioone. Paavstil on õigus kehtestada vaimulikkonnale ja ilmikutele kiriklikke makse.
Paavst onabsoluutse monarhina Vatikani riigipea. Tema ametiaeg on tähtajatu ja mittepärilik. Paavst on riigipeana valitav monarh, kes valitakse ametissekonklaavil. Ta teostab Vatikanisseadusandlikku,täidesaatvat jakohtuvõimu. Tema administratiivset tegevust märgib terminPüha Tool. Ta on Vatikani kaardiväeüksuste ülemjuhataja.
Paavsti tunnistab kanooniliselt surnukscamerlengo, kui ta on surnuks peetava paavsti juures vastust saamata kolm korda kutsunud paavstiristinime, mitte paavstinime järgi. Paavstilt võetakse sõrmus ja see murtakse hiljem pooleks, tähistades sellega sümboolselt paavsti valitsemisaja lõppu. Samal ajal valmistatakse ette ametlik surmatunnistus. Paavsti surnukeha asetatakse tema erakabelisse ja järgmisel päeval viiakse seePüha Peetruse basiilikasse, kus rahval on võimalik temaga hüvasti jätta.Kirstu asetamisel pannakse paavstile selga liturgiarüü, rinnalemitra ja näole valgesiidloor. Paavstile pannaksekirstu kaasa kotike mälestusmüntidega ja "Rogito". Pärast hingepalvet suletakse pühitsetud veega piserdatud kirst nelja pitseriga.Reekviemimissal on suletud kirstaltari ees ja sellele asetatakse lahtinePiibel. Pärast reekviemimissat peetaksecommendatio javaledictio, mille järel viiakse kirst Rooma Peetri kirikusse. Alates reekviemimissast peetakse 9 päeva jooksul (novendiali) iga päev missasid, mida peavadprelaadid.[2]
PaavstLeo XIII rõhutas katoliku kiriku kaasatust kaasaegses ühiskonnas
Kristliku traditsiooni järgi oli esimene Rooma piiskop ja paavst apostel Peetrus. PiiskopClemens I manitses95 paikuKorintose kogudust, kuid piiskopVictor I taotles2. sajandi lõpus vaidlusesülestõusmispühade arvestuse üle Rooma koguduse juhtivat positsiooni teiste kristlike koguduste seas. 2. ja3. sajandil toimusid Roomas suured kristlaste tagakiusamised.
PiiskopMiltiadese ajal313 tunnustatiRooma riigiskristlust jaDamasus I ajal380 sai kristlus Rooma riigi riigiusuks. Rooma riigi lagunemisega jaLääne-Rooma riigi hääbumisega omandasid paavstid üha enam poliitilist võimu. PaavstGelasius I selgitas paavstivõimu tähtsust kahe mõõga teooriaga5. sajandi lõpus, milles üks mõõk sümboliseerib keisri ilmalikku ja teine paavsti vaimulikku võimu. PaavstGregorius I omandas territoriaalvaldused, millest kujunes8. sajandilFrangi riiki valitsevateKarolingide abiga Kesk-ItaaliasKirikuriik. Paavstide poliitiline võim vähenes järgmiste sajandite jooksul ja Kirikuriigis muutusid mõjuvõimsateks kohalikudvürstid.
Prantsuse revolutsiooni puhkedes hõivasid revolutsioonilised väed Rooma ja paavstPius VI vangistati.Napoleon I sõlmis esialgu paavstigakonkordaadi, kuid seejärel kaotas Paavstiriigi ning liitis selleItaalia kuningriigiga. PärastViini kongressi1815 sai paavst oma riigi vähendatul kujul tagasi, kuid1870. aastal liideti see lõplikult Itaaliaga. PaavstPius IX kuulutas protestiks ilmalikust võimust ilma jätmise eest endVatikani vangiks ning paavsti suhted Itaalia ilmalike võimudega olid seetõttu häiritud kuni1929. aastani, milBenito Mussoliniga sõlmitud Lateraani lepete kohaselt sai Vatikanist suveräänne riik.
Keskajal taunisid paavstidSaksa ordut, mis rõhus Liivimaal vastristituid. Paavstid määrasid ise või kinnitasid toomkapiitlite valitud Liivimaa piiskopid. PaavstMartinus V lubasTallinna rajada linnakooli. Keskajast onTallinna linnaarhiivis hoiul 3 originaalset paavsti bullat.
Pius XI tunnustas Eesti apostelliku administratuuri rajamist ja määras1936. aastal esimeseks katoliku piiskopiks Eestis pärast reformatsiooniEduard Profittlichi.
Paavstide loendit revideeriti viimati1961. Loendis kajastuva traditsiooni järgi siiani valitsenud paavstina (algselt Rooma piiskopina) 267 isikut. Varasemates loendites on ka mõndavastupaavsti tunnustatud paavstina.
Apostel Peetrus oli traditsiooni järgi Rooma piiskop 25 aastat, kuid mõned kirikuloolased peavad tema ametiaja alguseks kanelipühade sündmust30. aasta paikuJeruusalemmas, mis teeb tema võimalikuks ametiajaks 37 aastat.
Mitme hilisema paavsti surma osas on samuti kahtlustatud tapmist, kuid kindlad tõendid selle kohta puuduvad ja allikakriitiliselt on selliseid väiteid peetud tavaliselt kriitikaks paavstide suhtes.
.jpg)
.jpg)
