Eestis on põhjavint kõikuva arvukusega harvhaudelind ja sage läbirändaja. Tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 5–50 paarile, talvist püsiarvukust 10–500 isendile[2]. Talvel tegutseb põhjavint üksikult või väikeste salkadena. Teda võib kohata talvel linnas toidumajakeste juures.
Põhjavint saabub märtsi lõpul või aprilli algul, rohkearvuline läbiränne kestab mai alguseni. Sügisene läbiränne algab septembris, muutub rohkearvuliseks septembri lõpul ja oktoobri algul, ja lõpeb novembris.
Linnu üldpikkus on 14–16 cm, kehakaal 20–25 g. Kõigis sulestikes erinebmetsvindist roostekollase või oranži rinna- ja õlasulestiku ning valge päranipuala poolest.
Lennuhäälitsused onkanepilinnu häälitsuse laadnejäk ning iseloomulik venitatud kääksuvdjääk. Põhjavindi laul on ürisevdžrrrrr, see onrohevindi territooriumihüüu sarnane, kuid ilma tõusva lõputa.Harva esinev lauluvariant onurvalinnu lennuhäälitsuse sarnane sädistavtšetšetšetšetše. Pesapaigas võib kuulda ka teisi hääli.
Pesa on metsvindi omast pisut suurem ja rohmakam ja paikneb tavaliselt kasel. Põhjavindi pesi on Eestis leitud kasel, kuusel ja lepal. Kuusel on pesa sageli oksal tüvest eemal, lehtpuudel paikneb enamasti vastu tüve. 5–7 munagakurna on Eestis leitud mais ja juunis. Need sarnanevad metsvindi munadega, ent on rohekama põhitooniga ja peenema ning kahvatuma mustriga. Emaslind haub neid umbes 12 päeva.Poegi toidavad mõlemad vanemad. Pojad lahkuvad pesast kahe nädala vanuselt. Põhjavint võib pesitseda ka pesakastis.Väljaspool pesitsusaega võib moodustada suuri parvesid, mõnikord koos metsvintidega.
Suvel putukad, muul ajal sööb mitmesuguseid seemneid, marju ja muud. Talvel on oluline toiduallikaspöögipähklid javalgepöögi viljad,[3]käib ka toidulaual päevalilleseemneid söömas.
.jpg)
