Orsay muuseum asub kunagi Orsay palee maale ehitatudbeaux-arts'i stiilis Orsay raudteejaamas (Gare d'Orsay). Hoone valmis1900. aasta Pariisi maailmanäituseks ning selle autorid olid arhitektidLucien Magne,Émile Bénard jaVictor Laloux.[2] Jaam teenindas algusaastatel veel uudset rööbastransporti, aga selle tähtsus jaamana hääbus koos tehnika arenguga ning1970. aastaks jaam suleti ja arvati samal kümnendil ajaloomälestiste nimekirja (lõplikult kinnitati aastal1978).
1977. aastal otsustas valitsus muuta jaama muuseumiks, mis täidaks omal moel lünga läheduses asuvaLouvre'i jaPompidou keskuses asuva moodsa kunsti muuseumi vahel. 1978. aastal kuulutati välja arhitektuurivõistlus, mille võitis arhitektuuribüroo ACT Architecture (arhitektidPierre Colboc,Renaud Bardon jaJean-Paul Philippon).[3] Nende ülesandeks oli luua neljal korrusel asuvale hoonele 20 000 ruutmeetrit näitusepinda. Sisekujundajaks valitiItaalia arhitektGaetana Aulenti.[2]
Kuna muuseumi kogu on aastate jooksul märgatavalt kasvanud, otsustati2020. aastal hakata kavandama juurdeehitist (projekt "Orsay Grand Ouvert"). Laiendustööd peaksid valmima2026. aastaks.[5]
Kogu silmapaistvaim osa on impressionistlikud ja postimpressionistlikud maalid, lisaks kuulub sinna Barbizoni ja akadeemilise koolkonna, realistlikke, naturalistlikke, orientalistlikke maale. Kogusse kuulub ligikaudu 5670 maali, arvukamalt on esindatud Maurice Denis (24 maali),Édouard Vuillard (22 maali),Pierre Bonnard (21 maali),Pierre-Auguste Renoir (19 maali) ja Claude Monet (17 maali).[6]
Maalidest on tuntumad Vincent van Goghi "Tähisöö Rhone'i kohal" (1888),Pierre-Auguste Renoiri "Tantsupidu Moulin de la Galette'is" (1876), Édouard Manet' "Eine murul" (1862–1863),James McNeill Whistleri "Whistleri ema" (1871), Paul Cézanne'i "Kaardimängijad" (1894–1895),Jean-François Millet' "Viljapeade korjajad" (1857), Édouard Manet' "Olympia" (1863),Paul Gauguini "Tahiti naised rannas" (1891), Georges Seurat' "Tsirkus" (1891) ja Edgar Degas' "Bellelli perekond" (1858–1867).
Orsay muuseumis on eksponeeritud kaEesti kunsti.2018. aastal avati sealBaltimaade iseseisvuse 100. aastapäeva pidustuste rahvusvahelise programmi osana mahukas väljapanek "Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis" ("Âmes sauvages. Le symbolisme dans les pays baltes"), kus eksponeeriti Eesti,Läti jaLeedu sümbolistlikku kunsti 19. sajandi lõpust1930. aastateni.[7] Näitust külastas nelja kuu jooksul 236 000 inimest.[8]