Fellatio on oraalseks, mille käigus stimuleeritaksesugutit. Teisi nimetusi:suuseks, imemine, suhuvõtmine, suhupanemine, suhutoppimine, suhu saamine, hamba peale võtmine jne. Mitmed neist nimetustest on kasutuseltavakeeles jaslängis ka teistes tähendustes.
Oraalseksiks nimetatakse mõnikord kaskrootumi võipärakuava lakkumist. Rindade, rinnanibude, kõrvade, sõrmede jm kehaosade stimuleerimist suu, huulte, keele või hammastega oraalseksiks tavaliselt ei nimetata; ega ka mitte suult suulesuudlemist.
Suguti stimuleerimiseks suuga kasutataksesugutivarre,eesnaha jasugutiluki suudlemist, lakkumist, imemist, näksimist jm võtteid. Suguti sisenemisel suuõõnde võidakse täiendavalt kasutadakeele, suuõõne,hammaste ning imemis- ja neelamislihaste tegevust.Fellatioga võib kaasneda ka sugutivarre,skrootumi jm piirkondade käe ja sõrmedega silitamine, hõõrumine, pigistamine jmt.
Mees võib suguti sisestada ka passiivse partneri suuõõnde ning sooritada ise sugutiga mitmesuguseid liigutusi.
Fellatio võib esile kutsudaseemnepurske suhu. Seemnevedelik võidakse alla neelata või hiljem suust eemaldada. Suguti võidakse vahetult enne seemnepurset ka suuõõnest välja võtta, misjärel seemnepurse võib toimuda partneri näkku või muudele kehaosadele.
Fellatiot kasutatakse ka pärast "tagasihoitud" intravaginaalset vahekorda (coitus reservatus) seemnepurske esilekutsumiseks. Sellist tehnikat kasutatakse sagelipornofilmides.
Turvaseksfellatio puhul eeldab samasuguseid ettevaatusabinõusid nagu ka teiste seksuaaltehnikate puhul. Kasutataksekondoome, mis võivad olla lõhnastatud ja maitsestatud. Enne ja pärastfellatiot puhastatakse ja pestakse suguti, eriti sugutilukk ja eesnaha-alune piirkond. Samuti pestakse ja puhastatakse suuõõs enne ja pärast oraalseksi.
Fellatio ei põhjustarasedust.Seemnevedeliku suhu sattumine ja/või allaneelamine ei kutsu esile mingeid häireidorganismi talitluses. Samuti ei tekitafellatio partneritele üldjuhul mingeid vigastusi ega jäta jälgi. Võimalik oht on seemnevedeliku sattuminehingetorusse, mis võib põhjustada läkastamist või halvemal juhul isegi lämbumist. Viimase vältimiseks ei soovitata seliliasendit.
Paljudesuguhaiguste edasikandumine on kondoomitafellatio puhul võimalik. Nakatumise oht on suurem, kui suuõõnes esineb vigastusi, katkisi hambaid vms.
Fellatiot kasutatakse nii heteroseksuaalsete kui ka meestevaheliste homoseksuaalsete vahekordade puhul, samuti grupiseksis jm.
Naise suguelundite suuga stimuleerimiseks kasutatakse häbemepiirkonna, häbememokkade, kliitori ja tupe esiku suudlemist, imemist, lakkumist ja näksimist; samuti keele sisestamist tuppe.
Cunnilingus on kasutusel nii heteroseksuaalsete kui kalesbiliste vahekordade puhul, samuti grupiseksis jm. Sageli kasutatakse lisaks ka manuaalset (sõrmedega) stimuleerimist,dildosid jm vahendeid.
Turvasekscunnilinguse puhul eeldab samasuguseid ettevaatusabinõusid nagu ka teiste seksuaaltehnikate puhul. Kasutatakse spetsiaalseid kilesid. Enne ja pärastcunnilingust puhastatakse ja pestakse suguelundeid, eriti väikeste häbememokkade voltide vahesid. Samuti pestakse ja puhastatakse suuõõs enne ja pärast oraalseksi.
Cunnilingus ei põhjustarasedust. Tupenõre suhu sattumine ja/või allaneelamine ei kutsu esile mingeid häireidorganismi talitluses. Samuti ei tekitacunnilingus partneritele üldjuhul mingeid vigastusi ega jäta jälgi.Neitsi puhul jääbneitsinahk üldjuhul terveks, kui ei toimu tuppe sisenemist sõrmede vm vahendiga. Keele abil neitsinahk üldiselt ei purune.
Paljudesuguhaiguste edasikandumine on kaitsevahenditetacunnilinguse puhul võimalik.
Asend nr 69 on kahepoolne oraalseks, mille puhul mõlemad partnerid stimuleerivad suuga teineteise suguelundeid. Heteroseksuaalse vahekorra puhul toimub üheaegseltfellatio jacunnilingus.Lesbilise vahekorra puhul toimub mõlemapoolsecunnilingus ninggeide puhul mõlemapoolnefellatio.
Oraalseksil võivad levidaklamüüdia,inimese papilloomiviirus (HPV),gonorröa,herpes,hepatiit (mitmed tüübid) ning teised seksuaalsel teel levivad infektsioonid (STLI).[1][2][3] Igasugune kehavedelike vahetamine HIV-positiivsete inimestega sisaldabHIV-viirusega nakatumise ohtu. Oraalseksil peetakse STLI-desse nakatumise riski väiksemaks kui tupe- võianaalseksil. Neist kolmest on oraalseksel HIV edasikandumise risk kõige väiksem.[4][5][3][6]
STLI-de levimise risk suureneb, kui vastuvõtval partneril on haavad suguelunditel. Samuti siis, kui andval partneril on kas veritsevad igemed või lahtised lamatised või haavad suus.[3][6][7] Riski suurendab ka hammaste pesemine, hambaniidi kasutamine või hambaarsti juures käimine enne oraalseksi. Seda seetõttu, kuna kõik need tegevused võivad tekitada väikeseid kriimustusi suunahas.[3][6] Haavad, isegi kui need on mikroskoopilised, suurendavad võimalust nakatuda oraalsel teel STLI-dega.[3][6] Selline kokkupuude võib tekitada ka tavalisemaid bakter- või viirusnakkusi suguelundite piirkonnas. Eelpool mainitud tegurite tõttu soovitavad arstid kasutada oraalseksil partneriga, kelle STLI staatus ei ole teada, kaitsevahendeid, näitekskondoomi.[1][2][6][3]
↑6,06,16,26,36,4William Alexander; Helaine Bader; Judith H. LaRosa (2011). New Dimensions in Women's Health. Jones & Bartlett Publishers. lk 211. ISBN 1449683754. Vaadatud 29. augustli 2013.
↑"Oral Sex and HIV Risk" (PDF). Centers for Disease Control and Prevention (CDC). Juuni 2009. Arhiivikoopiaoriginaalist (PDF) 10. mai 2013. Vaadatud 30. august 2013.
