sihtmärkravi ehk konkreetsele bioloogilisele molekulile suunatud ravi, kus kasutatakse väikeseid molekule (toimeaine lõpus on enamasti -ib, mis tuleneb inhibiitori lühendist) või antikehi (toimeaine lõpus on enamasti -ab)[6];
Onkoteraapia immuunravimite hulka kuuluvad näiteksinterferoon-alfa,interleukiin-2, immuunkontrollpunkti (ehk PD-1/PD-L1 raja) inhibiitor durvalumaab[7] ja valgule CD20 suunatud antikeha rituksimaab[8]. Immuunravi kuulub rahvusvahelise määratluse kohaselt bioloogilise onkoteraapia alla, sest selles kasutatakse bioloogiliste süsteemide (enamasti elusrakkude) vahendusel sünteesitud molekule, näiteks antikehi.[9]
Meditsiinialaste teadusajakirjade andmebaasi PubMed statistika 22.01.2023 seisuga: teostati otsing graafikul märgitud märksõnadega. Tuleb tähele panna, et graafiku y-telg on katkendlik, tagamaks väiksema vastete arvuga terminite kasutuse kasvu paremat visualiseerimist.
2014. aastal prognoositi, et 2020. aastaks on 20 suurema üleilmselt turustatud ja tarbitudravimi hulgas esikohal just onkoloogilised ravimidnivolumaab,pembrolisumaab,palbotsikliib,neratiniib,ABT-199,MPDL3280A,MEDI4736,AZD-9291,Co-1868,LEE011.[10] Suuresti läks see prognoos täppi: 2022. aasta veebruaris ilmunud andmete kohaselt kuulusid 2021. aastal kümne suurima läbimüügiga ravimi hulka palbotsikliib (Ibrance), pembrolisumaab (Keytruda), nivolumaab (Opdivo) ja viimase kahega toime poolest sarnane atesolisumaab (Tecentriq), aga lisaks ka lenalidomiid (Revlimid), ibrutiniib (Imbruvica), pertusumaab (Perjeta), bevatsisumaab (Avastin), trastusumaab (Herceptin) ja rituksimaab (Rituximab).[11]
Arvestades personaalmeditsiini osakaalu suurenemist onkoteraapias,[12][13] on tõenäoline, et lähimas tulevikus jätkub personaliseeritud sihtmärkravis kasutatavate ravimite arendus ja laialdasem kasutuselevõtt. Onkoteraapia valdkonna kasvava populaarsusega märksõnadeks on lisaks antikeha-ravim konjugaadid[14], mis võimaldavad ravimite täppistransporti kasvaja koldesse, ning patsiendi modifitseeritud T-rakkude kasutamine (nn CAR-T teraapia)[15], mis võimaldab efektiivsemalt kaasata immuunsüsteemi komponente vähirakkude tuvastamisse ja hävitamisse.
↑FROM THE FOLLOWING ARTICLE: Chemotherapy and the war on cancerBruce A. Chabner & Thomas G. Roberts, JrNature Reviews Cancer 5, 65–72 (January 2005) doi:10.1038/nrc1529,[1]
↑Vincent T. DeVita Jr., Edward Chu,A History of Cancer Chemotherapy, doi: 10.1158/0008-5472.CAN-07-6611, Cancer Res November 1, 2008 68;8643,Veebiversioon (vaadatud 30.07.2013)