Omaan on ametlikultkonstitutsiooniline monarhia, kuid tegelikku võimutäiust omab sultan, kelleks alates aastast 2020 onHaitham ibn Tāriq. Eelmist sultanit on toetanud ka enamik rahvast, kuna ta tõi riiki suhtelise majandusliku õitsengu ja stabiilse valitsusvõimu.
Kahekojaline parlament koosneb 58-liikmelisest Riiginõukogust, mille liikmed määrab ametisse sultan ja 83-liikmelisest Konsultatiivkogust, mille valib rahvas.
2011. aastal jagatiAl-Bāţinah' piirkonna põhja- ja lõunaosa omaette kubernerkondadeks, sama tehtiAsh-Sharqīyah' piirkonnaga ning Ad-Dākhilīyah', Al-Wusţá ja Az̧-Z̧āhirah' piirkond (minţaqah) said kubernerkondadeks.
2003. aasta rahvaloendusel oli riigi rahvaarv 2,34 miljonit. 15. septembril 2025 oli arvestuslik rahvaarv 5,534 miljonit ning see kasvab.[4] Riigis elab umbes 600 000 välismaalast, peamiselt võõrtöölisedPakistanist,Bangladeshist,Egiptusest,Indiast jaFilipiinidelt.
Suurlinnu Omaanis ei ole. Pealinnas Masqaţis on ametlikult vaidViljandi jagu elanikke. Vahetult kokku puutuvate linnade piire on korduvalt muudetud ning loendusandmed on väga vastukäivad. Suuremad linnad onAs-Sīb,Şalālah,Maṭraḥ (pealinna eeslinn suurima sadama ja ärikeskusega),Bawšar,Şuḩār,As-Suwayq ja‘Ibrī (ülejäänud alla 100 000).
Omaan oli alates6. sajandist eKr kuni aastani632Pärsia impeeriumi osa. Seejärel vallutasid sellearaablased ning seal levisislam.751 sai Omaanibadiidi moslemite keskuseks ning seal hakkas valitsema nendeimaam.1508 vallutati pealinnMasqaţPortugali poolt, kuid1659 langes seeTürgi kätte.1741 tõrjuti türklased välja ning kehtestati sultanaat.19. sajandil oli Omaani võimsuse kõrgaeg, ta omas kolooniaidBelutšistanis jaSansibaris. Viimased kolooniad kaotas ta alles1947, kui need liidetiPakistaniga.1970. aastal sai riigipeaks sultanQābūs bin Sa‘īd, kes vabastas järgmisel aastal maaSuurbritannia protektoraadist. Qābūs bin Sa‘īd püsis võimul 50 aastat, kuni surmani aastal 2020.1990. aastatel hakkas sultan toetama mõningaid demokraatlikke reforme, mille tulemusena parlamendi alamkoda valiti2003 esimest korda vabadel valimistel.2020. aastast on sultanHaitham ibn Tāriq.
Suurema osa Omaanist (80%) moodustab orgudest (wadid) ja mäeahelikest liigestatud kiltmaa kõrgusega 800–1000m. Rannikumadalikku on alla 3% territooriumist. Mäestike (15%) tipud ulatuvad üle 3000m, Al-Hajari mägede läänepoolses osas mitte kaugel Omaani lahe rannikust paikneb Araabia poolsaare idaosa ja riigi kõrgeim tippJabal Shams (tlk. päikese mägi) – 3075m. Mägine on ka maa kaguosa Jabal al-Qamar. Kõikjal on püstloodsete seintega kanjoneid, kuid püsivaid jõgesid nende põhjas mitte, sest kliima on kuiv ja kuum. Maist augustini võib temperatuur tõusta 48 kraadini varjus. Samal perioodil toob edelamussoon ka vihma. Sademeid on sisemaal vaid mõnikümmend mm/a, mägedes on summa selline nagu meil Eestis keskmiselt – kuni 500mm/a.
Valdav maastikutüüp onkõrb, mägede merepoolsetes osades heitlehine mussoonmets. Leidub 56 liiki imetajaid nagu Eestiski ja 472 liiki linde (neist vaid sadakond pesitsejaid), roomajaid on Eesti 5 liigi asemel aga koguni 64. Omaanis on ka üks rahvuspark ja viis UNESCO nimistu looduspärandi objekti.
