Keemias onoligomeer piiratud arvustmonomeeri (M)elementaarlülidest koosnev molekul. Teisiti võib öelda, et oligomeer on madalapolümerisatsiooniastmegamolekul, näiteks H(-M)n-CH=CH2, kus n = ...10...100..., jamolekulmass piirkonnas ...500...5000....Kui elementaarlülide arvu n kasvades molekuli keemilised omadused enam ei muutu, siis on tegu jubapolümeeriga. Kindla elementaarlülide arvuga molekule nimetatakse vastavalt lülide arvule, näiteks tetrameer (n=4) või heksameer (n=6).
Oligomeere kasutatakseõlidena,plastifikaatoritena, prepolümeeridena erinevatekopolümeeride saamiseks jm. Saadakse oligomeere kas eraldades vastava fraktsiooni toornaftast võisünteesitakse monomeeridest.
Keemilist reaktsiooni, milles monomeer konverteeritakse madala polümerisatsiooniastmega produktiks, nimetatakseoligomerisatsiooniks. Oligomerisatsiooniprotsessides, kui see realiseerubliitumismehhanismi ehk ahela kasvu (chain growth) järgi, esineb vähemalt kolm (või neli) staadiumi analoogseltpolümerisatsioonireaktsioonidele: initsieerimine, reaktsiooniahela kasv ja ahela lõpetamine või ülekanne. Bi- (või multi-)funktsionaalsete monomeeride korral, kui realiseerubkondensatsiooni mehhanism, siis toimub astmeline ahela kasv (step-growth) kogu protsessi jooksul.
Madalamad oligomeerid võivad tekkida kergesti polümeriseeruvatest monomeeridest (stüreen,isopreen,vinüüleetrid jt) säilitamisel, kui ei ole lisatudinhibiitorit.
Oligosahhariidideks loetakse selliseid, millele saab omistada kindla keemilise struktuuri. Näiteks α-, β- ja γ-tsüklodekstriinid.Biokeemias kasutatakse mõistet oligomeernukleiinhapete fragmentide kohta, naguDNA jaRNA, võivalgukomplekside korral, mis koosnevad vähemalt kahest osast.
