Kaitsejaoskondade isikkoosseisus oli tema tegevuse lõpuaastatel umbes 1000 töötajat, kellest 200 asus pealinnas Peterburis, kubermangu kaitsejaoskondades asus keskmiselt 2–3sandarmikorpuseohvitseri ning teenistujat. Lisaks ametlikele kaastöötajatele kuulusid kaitsejaoskondade koosseisu ka salajased kaastöötajad (fiilerid) ja salajased kaastöötajad (agendid).
Politseidepartemangu Eriosakonna ja sellele alluvate kaitsejaoskondade tööd juhtisVenemaa keisririigi siseministri asetäitja (seltsimees), kes;
juhtis kriminaalmenetluste läbiviimisel täidevsaatvat võimu omavatRiigipolitseid ja
oli ka sõjaväestatud, riiklikku julgeolekut tagava jajuurdlust läbiviivaSandarmikorpuse ning sellele alluvate kubermangude sandarmivalitsuste juht[1],[2].
Enne 1880. aasta politseireformi oli riikliku julgeoleku tagamisega tegelevad kaitsejaoskonnad vaid pealinnasPeterburis (loodi 1866) ja Moskvas (1880) ningVarssavis (1890). Pärast 1880. aasta reformi aga moodustati riikliku keskasutusenaKolmanda Osakonna asemelPolitseidepartemangu Eriosakond, millele allusid keisririigi haldusüksustes – kubermangudes tegutsevad kaitsejaoskonnad ehkohrankaosakonnad.
Keisririigi korrakaitseliste ja riiklikku julgeolekut tagavate asutuste ühise juhtimise alla liitmiseks ja relvastatud poliitiliste liikumiste vastase asutuste loomise tõukeks oli 1880. aastatel Venemaal laialt levinud sotsialistlik liikumine ning ka sellega kaasnenud poliitiline terrorism (Narodnaja Volja,Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Võitlusorganisatsioon,VSDTP Võitlusorganisatsioon), liikumiste poolt, kes pidasid ainuvõimalikuks poliitiliste muudatuste saamise viisiks Venemaa keiserliku perekonna ning keisririigi juhtivate poliitikutele suunatud terroriakte.17. veebruaril (ukj) 1880 toimusPeterburisNarodnaja Volja liikmeStepan Halturini organiseeritud terroriakt, mis oli suunatud keisriperekonna vastu. KeiserAleksander II pääses atentaadist, kuidTalvepalees keisri söögisaalis plahvatanud pommi tõttu hukkus 67 inimest.
Sisejulgeolekut tagavate asutuste reorganiseerimiseks moodustati keisri korralduselRiiklikku korra ja ühiskondliku rahu kaitse kõrgem korraldav komisjon, mille juhiks määrati krahvMihhail Loris-Melikov. Üleminekuperioodi ajaks määrati ka Loris-Melikov, kellele allutati ka seni keisri isiklikule kantseleile allunudKolmas osakond jaSandarmikorpus, augustis 1880 aga määrati Loris-Melikov siseministriks ning 6. augustil kinnitas keiser Loris-Melikovi koostatud Venemaa ühendatud Siseministeeriumi kava.
Plaani kohaselt oli:
Keisririigi elanikkonna poliitilise meelsuse kontrolli ja jälgimise jälitusasutusteks olid Moskva ja Peterburi ning hiljem poliitiliselt aktiivsemates piirkondades loodud kaitse-jälitus/kaitsejaoskonnad ning keskasutuseks Politseidepartemangu Eriosakond;
Kaitsejaoskondade pooltjälitusmenetluses ning sandarmivalitsuste pooltkriminaalmenetluses väljaselgitatud riigivastaseid kuritegusid menetlesid kubermangu sandarmivalitsused või sandarmivalitsuste keskasutusSandarmikorpus.
1866–1887, Peterburi linnapea kantselei juures asuv Avaliku korra ja rahu kaitse jaoskond ("Отделение по охранению общественного порядка и спокойствия в столице" при канцелярии Санкт-Петербургского градоначальникe)
1887–1917, Peterburi Avaliku korra ja rahu kaitsejaoskond (Oтделение по охранению общественной безопасности и порядка в Санкт-Петербурге);
Peterburi kaitsejaoskond, mis oli Venemaa Keisririigi 1. kaitsejaoskond, moodustati 1866. aastal, pärastDmitri Karakozovi poolt keiserAleksandr II-le tehtudatentaati, oli väikesearvuline (12 inimest).
Kaitsekomando (Охранная команда) moodustati5. augustil1883, kuid juriidiliselt asutati alles28. augustil1903, "keisri sõidumarsruutide kaitsmiseks jalutuskäikude, teatrite külastamise jms ajaks" ning samuti ministrite, välissaadikute ja teiste isikute kaitsmiseks;
Keskalluvusegafiilerisalk (Центральный филерский отряд), alustas tegevust jaanuaris 1911, tegevuse aluseks oli keisririigi siseministri poolt 7. detsembril 1910. kinnitatud Fiileri kesksalga põhimääärus (Положение о Центральном филерском отряде). Salga ülesandeks oli keisri ja tema perekonna kaitse organiseerimine reiside ajal määda Venemaad ja revolutsioonilise tegevuse jälgimine Venemaal ning ka välismaal (Šveitsis,Prantsusmaal (1913) jaItaalias (1912));
Registratsioonibüroo (Регистрационное бюро), moodustati23. jaanuari1911. aasta põhimäärusega, ning büroo ülesanneteks oli sissesõitnud isikute jälgimine, kes elasid hotellides, möbleeritud tubades Peterburis[6]
Moskva Kaitsejaoskond (Московское охранное отделение),
1880–1881, Moskva Politseimeistri kantselei juures asuv Salajane Jälitusjaoskond (Секретно-розыскное отделение при Канцелярии московского обер-полицмейстера)
1880–1917 Moskva linnapea juures asuv Moskva Avaliku julgeoleku ja korra kaitse jaoskond (Отделение по охранению общественной безопасности и порядка в Москве (охранное отделение) при Московском градоначальнике).
1907. aastal moodustati keskasutusePolitseidepartemangu Eriosakonna ning alamaastme kubermangujaoskondade töö parandamiseks ja koordineerimiseks 8 kaitsejaoskondade rajooni (районные охранные отделения), millest igasse rajooni kuulus 8–12kubermangu[14],[15].
Politseidepartemangu Eriosakond ehk salajane osakond (vene keelesОсобый отдел Департамента государственной полиции в составе Министерства внутренних дел ja hiljemОсобый отдел Департамента полиции в составе Министерства внутренних дел)