.svg)
Obizzo II d'Este (u1247 –13. veebruar1293) oliFerrara jaAncona margi markii.
Obizzo oli markkrahvAzzo VII d'Este ainsa poja Rinaldo I d'Este sohilaps suhtestNapoli pesunaisega.[1] Varsti pärast sündi aeti Obizzo koos oma emaga Ferrarast välja ja nad asusid elamaRavennasse. Oma staatuse tõttu oli Obizzole määratud selgusetu tulevik. Kuid see olukord muutus aastal1251 – tema isa, kes oli aastast1238 Saksa-Rooma keisriFriedrich II pantvangPuglias, mürgitati ühes oma viljatu naise Adelaide da Romanoga.
Kuna Rinaoldo oli olnud markkrahv Azzo VII ainus poeg, nägi markkrahv nüüd Obizzos ainsat võimalustEste dünastia edasi kestmiseks ja võitles selle nimel, et teda tema pärijana tunnustataks. PaavstInnocentius IV legitimeeris Obizzo1252. aastal, varsti pärast seda, kui tema ema oliAadria merre uputatud.[2]
1264. aasta7. veebruaril kuulutati tagvelfina Ferrara eluaegseks valitsejaks, kuigi tema päritolu kohta esitati küsimusi ja linn jagunes arvamuses kaheks (Obizzol olid olulised toetajad, sealhulgas Ravenna peapiiskop). Tema valitsemisaeg tähistas Ferrarakommuuniaja lõppu ja kuni17. sajandini kestnud valitsemisviisi algust. Obizzo haaras enda valdusse kagibelliinideSalinguerra linna, kuid muutis hiljem vastavalt vajadusele poolt. Aastal1288 sai temast ka gibelliinideModena ning aastal1289Reggio valitseja. Tema valitsemisaeg ei olnud ainult muretu ning korduvalt üritati teda ka peatada (nt aastatel1273 ja 1288), kuid tulutult.
Hiljem kaotas Obizzo II turniiril võideldes silma, kuid alates temast muutis Este dünastia Ferrara järgmiseks kolmeks sajandiks üheks juhtivaks majanduslikuks jõuks ja kultuuri- ning kunstikeskuseks.
Kõige tõenäolisemalt tappis Obizzo tema poegAzzo VIII d'Este ja seda ilma, et Obizzo oleks omale pärijat nimetanud. Azzo pretendeeris valitsemisele kui vanim poeg (esisünniõigus), kuid tema vennad Aldobrandino ja Francesco võitlesid jõuliselt ka oma õiguste eest. Viimaks sõlmisid vennad valdustega seoses jagamislepingu: Azzo säilitasFerrara, Aldobrandino sai endale Modena ja FrancescoReggio Emilia.
Obizzo d'Este on tegelane kaDante Alighieri teoses "Jumalik komöödia" – teda on kujutatud põrgu seitsmendas ringis ja raamatu järgi ostis ta oma vennalt naisterahva seksuaalsuhete jaoks.
Obizzo abiellus[3]1263. aastal Niccolò Fieschi di Lavagna tütre Jacopinaga (ka Giacomina), kes suri1287. aasta detsembris; Jacopina isa oli paavstInnocentius IV vend. Neil oli viis last:
Aastal1289 abiellus Obizzo teist korda, võttes naiseksVerona valitsejaAlberto I della Scala tütre Costanza (suri1306). Sellest abielust lapsi ei sündinud.
{{cite web}}:välislink kohas|publisher=