Nyen (rootsi keelesNyen,saksa keelesNyenschantz,soome keelesNevanlinna,vene keelesКанцы) oli17. sajandilRootsi linnOhta jõe ühinemiskohasNeeva jõega (praegusePeterburi territooriumil).
Jakob De la Gardie sõjakäigu järelMoskva tsaaririiki kontrollisidJakob De la Gardie väedtsaarVassili IV-ga sõlmitud lepingu kohaselt Rootsile lubatud alasid. 1611. aastal valis taOhta jõe suudmes (praegusePeterburi territooriumil) uue Nyeni kaitserajatise asukoha ja alustasNyenskansi kindluse ehitamist. 1617. aastal sõlmitudStolbovo rahulepinguga sai Rootsi kuningriik omaRootsi Ingeri valdusse maa-aladJäämerest Maanselja mägimaa,Laadoga järveNeeva jõgikonnaIngerimaa jaPeipsi idaranna kauduVäinajõeni.
Gustav II Adolf langetas 17/27. juunil1632 otsuse rajadaNeeva jõe äärde ja teistesse sobivatesse kohtadesseKarjalas jaIngerimaal linnad, andes neile 6 aastaks maksuvabastuse. Kuninga surma tõttu jäi see otsus täitmata, kuidKristiina eestkostevalitsus kinnitas 28. septembril 1638 soovi võtta linna rajamine uuesti käsile. Alalise linnaõiguse sai Nyen20. septembril1642. Kuni 1651. aastani (üleviimiseniNarva) oli Nyen RootsiIngerimaa kubermangu pealinn. Takistuseks Nyeni asutamisele ja arengule oli kaTallinna, Narva jaViiburi protest uueLäänemerel konkureeriva kaubanduslinna asutamise vastu.
Linna juhtisraad, mille koosseisu kuulus kuni 3bürgermeistrit ja 5–7raehärrat. 14/24. juunil 1640 oli linnal 67 meessoost kodanikku. Elanikke oli 1642. aastal 471, neist 232 naissoost ja 239 meessoost. Hiljem elanike arv kasvas 2500-ni.
5. juunil1656 põletasid linna maha Vene väedPjotr Potjomkini juhtimisel, kuid pärastKärde rahu sõlmimist linn taastati.
Nyenskansi kindlus koos Nyeni linnaga langes venelaste kätte ja hävitati12. mail (Rootsi kalendri järgi 2. mail,Juliuse kalendri järgi 1. mail)1703.
Vene ja nõukogude historiograafias on Nyeni olemasolu üldiselt maha vaikitud, kuna see ei sobinud kontseptsioonigaPeterburi asutamisest tühjale kohale.
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Nyen |