Novatseen on väljapakutud termin kirjeldamaks ajajärku planeedilMaa, mil tekib inimesest kõrgema intellektiga olend, kes jätkab mõistusliku elu arengukäiku.
Mõiste tõi kasutusseJames Lovelock on 2019. aastal ilmunud samanimelise raamatuga, mille esmakirjastaja oliPenguin Books, kuid hiljem avaldas selle kaMIT Press. Raamatu kaasautor on ajakirjanik Bryan Appleyard. Teos on avaldatud ka eesti keeles.
Novatseeni mõistega märgib Lovelock arengujärku planeedilMaa, mis algas 2017. aastalDeepMindi loodudmasinõppearvutiprogrammigaAlphaGo. Programm püüdis jõuda inimvõimekuse piirini keerulises strateegiamängusgo ja see õnnestuski 2017 aastal kui selle programmi edasiarenenud variant nimega Alphago Master võitis maailma parimat professionaalset hiina mängijat Ke Jied tulemusega 3-0. Lisaks sellele saavutasid järgnevad programmi edasiarendused AlphaGo Zero ja AlphaZero veelgi kõrgema, inimese võimekust ületava taseme. Et tegemist polnud pelgalt ühe mängu jaoks loodud süvaõppe meetodit kasutava tehisintellekti programmiga näitab see, et programm suutis lühikese aja jooksul saavutada taseme, mis ületas üht parimaks peetavatmaleprogammi Stockfish ja jaapani maleshogi programmi Elmo. Viimased AlphaGo programmid olid ka selle tõttu tähelepanuväärsed, et nad õppisid mängu tipptasemeni selgeks ilma inimeste poolt mängitud partiidega tutvumata. Nad alustasin niiöelda nullist, iseendaga mängides, teades ainult mängureegleid.
Sellega saavutastehisintellektil (TI) põhinev arvuti iseõppimise võime. Sama süvaõppe tehnoloogiat kasutades avastasid Singapuri teadlased, et programm suudab inimese silma vaadates ennustada tema südameataki riski (lisaks ka muid selle inimesi omadusi nagu sugu, jms), kusjuures see ilmnes juhuslikult, sest tegelikult küsitu arvutilt hoopis midagi muud.
.jpg)
Novatseeni etapil loob inimene küborgi, kelle infotöötlemise võimekus ületab inimese oma vähemalt 10 000 kuni miljon (füüsiline piir) korda, kes on võimeline nägema ka spektrialasid (ultraviolet- ja infrapunakiirugus), mida inimene ei näe ning vahetama informatsiooni piiranguteta ka ülikaugetelt distantsidelt. Siinkohal võib veel märkida, et juba praegu projekteerivad uusi arvuteid ja nendel käitatavaid programme suures osas arvutiprogrammid ise.
Lovelock arvab, et see uusintellekt suudab päästa nii planeedi kui ka inimkonna üha süvenevakliimamuutuse käest, sest see ohustab ka nende olemasolu. Ta leiab koguni, et selle üliintellekti valitsemisperioodil võivad inimesed olla õnnelikumad kui senistes ühiskonnakorraldustes. Samas tunnistab ta, et sellise olendi suhtumine inimesse võib hakata sarnanema sellele, milline on praegu inimese ja tema poolt ülalpeetava lemmiklooma oma.
Suurimaks ohuks inimkonnale peab ta praeguste valitsejate tellimusel loodavaidautonoomseid relvasüsteeme ja nendele antud võimet, leida ükskõik milline inimene maailmast ja tappa ta juba eelnevalt antud käsu alusel. Kuna arvuteid kasutatakse kainimgenoomi uurimiseks ja uute ravimite sünteesimiseks, siis peab ta võimalikuks seda, et tulevikus suudavad küborgid soovi korral sünteesida viiruse, mis on senistest palju tapvam. Samas peab ta sellist arengu vähevõimalikuks, kuna kosmoseavarustest on palju enam energiat saadaval ning sealt on ka lihtsam hankida vajalikke materjale (näiteks komeetidelt), kui Maalt.[1]