Neferaton Nefertiti Aton-jumala ilu, ilu on tulnud
Nofretete büst Egiptuse muuseumis Berliinis
Nofretete (kaNefertiti jaNefretete, umbes 1370 – umbes 1330 eKr) oliVana-EgiptusevaaraoEhnatoni (Amenhotep IV) abikaasa ja arvatavasti vaaraoTutanhamoni kasuema.
Tema nime võiks tõlkida kui "ilus (täiuslik) naine on sündinud". Tal oli hulk tiitleid, näiteksKarnakis on raidkiri "Pärijanna, suurepärase välimusega, sarmi valdav, õnne kiirgav, armsuse käskijanna, armastatu, kuninga südame rahustaja tema kojas, kõiges kiidetu,Ülem- jaAlam-Egiptuse käskijanna, suure kuninga abikaasa, keda mees armastab, kahe maa emand Nofretete."
Eriti kuulus onNofretete büst, mis asubEgiptuse muuseumis Berliinis. Selle ligi poole meetri kõrguse kuju avastas saksa arheoloogLudwig Borchardt. Kuna originaalbüst asubSaksamaal, onEgiptus mitu korda palunud kuju endale. Palvet pole rahuldatud. Büsti autor onThutmosis, arvatav õukonnaskulptor, ja büst leiti Thutmosisetöökojast. Büst on tähelepanuväärne näide egiptlaste oskuse kohta näojooni realistlikult kujutada.
Nofretete põlvnemine pole kindlalt teada. Arvatakse, et ta oli hilisema vaaraoEje tütar. Mitu ajaloolast on väitnud, et ta oli hoopis vaaraoAmenhotep III tütar või sugulane. Samuti ei ole teada kuupäeva, millal Amenhotep IV abiellus Nofretetega. Nofretete ei olnud oma abikaasa õde, vastasel juhul oleks seda kindlasti raidkirjades märgitud. Teadaolevalt oli paaril 6 tütart:Meritaton, Mekitaton,Anhesenpaaton, Neferneferuaton Tasherit, Nefernefernure ja Setepenre. Kolm noorimat tütart surid küllalt noorena. Mekitaton suri sünnitusel, ning lapse isaks oli arvatavasti Amenhotep IV. Amenhotep IV abiellus ka oma tütarde Meritatoni ja Anhesenpaatoniga.
Aastal 1346 eKr alustas Amenhotep IV usurevolutsiooni: ainujumalaAtoni kultust. Sellega asendati varasemmonoteismhenoteismiga: tunnistati küll paljude jumalate olemasolu, kuid kummardada tohtis neist ainult ühte, päikeseketastAtonit. PäikesejumalRe samastati Atoniga. Tollal oli kombeks panna lastele jumala nime sisaldav nimi ning kõigi Amenhotepi laste nime lõpus oli kas "Aton" või "Re".
Samal aastal hakkas Amenhotep IV ehitama uut pealinna Ahetatonit, mille tänapäevane nimi onAmarna. Järgmisel aastal, 1345 eKr, muutis ta oma nime ametlikult Ehnatoniks (Ahenatoniks), et rõhutada omarajatud kultust.1343 eKr viidigi riigi pealinnTeebast Ahetatonisse üle. Siiski kestis pealinna ehitamine veel 2 aastat.
Nofretete omandas enneolematu võimu ja võib-olla sai oma mehe kaasvalitsejaks. Teda kujutatitemplite seintel sageli sama suurena kui Amenhotepit, mis väljendas nende võrdset tähtsust, ja teda kujutati Atonit üksinda kummardamas, ilma abikaasa juuresolekuta. Vahest kõige mõjuvam on ühes Amarna templis olevreljeef, milles Nofretetet kujutati Atoni eespiigiga välisvaenlast tagasi tõrjumas. Traditsiooniliselt tohtis niimoodi kujutada üksnes vaaraod. Seda reljeefi säilitatakseBostonis Kaunite Kunstide muuseumis.
Ehnaton suri umbes 1336 eKr. Talle järgnes troonilSemenhkara, kes valitses umbes aastani 1333 eKr, mil talle järgnes troonilTutanhamon, kes oli tollal kõigest 8-aastane. On oletatud, et Nofretete ja Semenhkara on üks ja sama isik: pärast oma abikaasa surma võttis Nofretete endale mehenime ja valitses oma kasupoja eest kuni oma surmani. Kuninganna rolli täitis tema vanim tütar Meritaten. Siiski pole paljud ajaloolased nõus Semenhkarad ja Nofretetet samastama.
Nofretetet mainiti viimast korda ajalooallikates Amenhotep IV surma-aastal 1336 eKr. Tema surma kohta pole ainsatki teadet, ei tema surma-aega ega surma põhjust. Enamiku tema sugulastemuumia on leitud, kuid Nofretete oma mitte. Nofretete haud avastatiKuningate orust, kuid veel pole kindel, kas ka tema keha seal on.[viide?]
