Nikotiin ehk (S)-3-(1-metüül-2-pürrolidinüül)püridiin (keemiline valem: C10H14N2) onalkaloid, mis on leitavmaavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Rohkesti leidubtubakas, vähesel määraltomatis,kartulis,baklažaanis japaprikas. Nikotiini ja sarnaseid alkaloidide leidub kakokapõõsa lehtedest. Nikotiin moodustab 0,3–5% tubakataime massist, kus sellebiosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse.
Nikotiini ülesanded taimes pole seni veel täpselt teada; arvatakse, et kaitseks ärasöömise eest toimib ta signaalmolekulina, teatava antagonistina.
Nikotiin on potentne närvimürk, mistõttu on sünteetilist nikotiini lisatud mitmele putukamürgile.
Vähemates kogustes on nikotiinstimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubakasuitsetamisel. Nikotiinil on mõned kantserogeensed efektid, piirates keha võimalust hävitada vähirakke. Sellegipoolest arvatakse, et nikotiin ei tekita vähki tervetes rakkudes.
Nikotiini toimel suurenevad lühikeseks ajaks tunnetuslikud võimed ja paraneb keskendumisvõime.[1]
Arvatakse, et suu kaudu suitsumahvidena sisse tõmmatud nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Imendudes tubakasuitsugakopsude kaudu verre, jõuab nikotiin ajju seitsme sekundiga pärast esimest suitsumahvi.
Skaala tubaka ja mõnuainete kahjulikkuse hindamiseks
Nikotiin alandab nahatemperatuuri ja aeglustabvereringetjäsemetes.[viide?] Suurtes annustes ja pideva tarvitamise korral võib vastuvõtlikel inimestel tekkida nikotiinisõltuvus.[2]
Nikotiinimürgistus, mis võib tekkida puhta nikotiini tarbimise korral, võib põhjustada inimesel teadvusekaotust ja isegisurma. Täiskasvanule surmavaks nikotiiniannuseks on 0,5–1 mg/kg kohta (eri allikate järgi 40–80 mg) ja lastel 10 mg.
Surma võib põhjustada 30 g tubaka suukaudne manustamine, 2–4 tilga puhta nikotiini ja 15–20 g tubaka vesitõmmisejoomine.[3]
.svg)
