| Nidarosi toomkirik | |
|---|---|
 Nidarosi toomkiriku läänefassaad | |
| Riik | Norra |
| Asukoht | Trondheim, Norra |
| Ehituse algus | algkuju 1070 |
| Ehituse lõpp | 1090. aastad |
| Laiendatud | 1248 |
| Koordinaadid | 63° 25′ 37″ N,10° 23′ 45″ E |
Nidarosi toomkirik (kaNidarosi katedraal,Trondheimi toomkirik võiTrondheimi katedraal;norra keelesNidarosdomen) onkirikNorrasTrondheimis. Nidarosi toomkirik oli aastail1137–1537Norra peapiiskopkonnatoomkirik.Reformatsiooni järel on kirik olnudluterlikuTrondheimi ehk Nidarosi piiskopkonna toomkirik. Kirik kätkeb endasromaani jagooti stiilile omaseid jooni. Keskajal oli Nidarosi toomkirik üks Põhja-Euroopa tähtsamaid palverännakukohti. Kirikus on kroonitud mitmeidNorra kuningaid.
Nidarosi toomkirik arvatakse olevat rajatudStiklestadi lahingus surma saanud Norra kuningaOlav II Haraldssoni hauale. Olav kuulutati aasta ja viis päeva pärast surma pühakuks ning palverändurid asusid külastama tema matmispaika. Umbes sel ajal rajati Olavi hauale väike puitkabel.
Olav Kyrre valitsusajal,1070. aasta paiku, alustati puidust kabeli kohale kivist katedraali rajamist. Kirik valmis tõenäoliselt1090. aastatel. Kirik pühitsetiPühale Kolmainsusele. Seda kutsuti Kristkirkeks. Nidarosi toomkiriku rajasid tõenäoliselt inglise ehitusmeistrid.
Aastal1151 sai Nidarosist peapiiskopkonna keskus. Esimese kahe peapiiskopiJon Birgersoni jaØystein Erlendssoni eestvõttel alustati toomkirikus mahukate ümberehitustöödega. Kiriku uued osad valmisid anglonormanniromaani stiilis ning oletatakse, et ka selle ümberehituse juures viibisid inglise ehitusmeistrid. Tõenäoliselt võeti eeskujuksLincolni katedraalInglismaal.[1] Valmis jõuti ehitadatransept,kapiitlihoone ja osapikihoonest. Ümberehitustööd katkesid1180. aastal, mil peapiiskop Øystein oli sunnitud Inglismaale pagendusse minema.
Øystein tutvus Inglismaal eksiilis viibides uute arhitektuurisuundadega, ning kui ta1183. aastal Norrasse naasis, hakati uuesti kirikut laiendama, seekord jubagooti stiili reegleid järgides. Sel ajal valmis pikk, kitsaste külglöövidega koor; selle idapoolsesse otsa hakati rajamaoktogooni. Selle rikkalikud dekoratsioonid lubavad oletada, et ehitusmeistrid pärinesid Lääne-Prantsusmaalt, mis kuulus tollal Inglismaa kuninga võimu alla.
Oktogoon valmis lõplikult1210. ja1220. aasta vahel. Samal perioodil alustati ka uuekooriruumi ehitust, mis valmis1240. aasta paiku. Kooriruumi valmimise järel hakati lääne suunas laiendama pikihoonet. Aastal1248 pani peapiiskopSigurd Eindrideson nurgakivi kiriku laiendusele. Pikihoone ehitati senisest pea kaks korda pikemaks ja see lõppes esindusliku läänefassaadiga. Kahe otsatorniga läänefassaadi ilmestasid kolm rida skulptuure.
Ümberehitatud kirikuhoone oli tõenäoliselt inspireeritud Inglismaal asuvastLincolni katedraalist jaWestminster Abbeyst, läänefassaadi skulptuurid kandsid aga prantsuse gootika mõjutusi. Teostuselt sarnanesid needReimsi katedraali skulptuuridega.
Toomkirik sai1328. aastal toimunud tulekahjus rängalt kannatada. Hävisid puidust katusekonstruktsioonid ja kiriku puitsisustus. Põlengu järel võeti ette ulatuslikud taastamistööd. Kirik sai uuesti kannatada1432. ja1451. aasta tulekahjus. Et kogudus ei olnud rikas, tehti vaid hädavajalikud taastamistööd. Aastal1531 möllas kogu Trondheimis suur tulekahju, mis haaras ka toomkiriku. Ristlöövist lääne poole jääv osa hävis ja seda asuti taastama alles20. sajandi alguses.
Aastal1708 põles kirik uuesti; pärast tulekahju jäid järele ainult kivimüürid. Aastal1719 sai kirik tabamusepikselöögist ja läks järjekordselt põlema. Taastamistööde käigus sai kesktorn väikese püramiidja tornikiivri ja oktogoon kaetibarokkstiilis kiivriga. Kiriku keskaegsetesse kabelitesse hakati matma rikkaid kodanikke.
19. sajandil alanud rahvuslik ärkamisaeg tõi kaasa soovi ennistada Nidarosi toomkiriku kunagine hiilgus. Katedraali taastamistööd algasid1869. aastal. Esmalt restaureeriti kiriku säilinud keskaegsed osad ning alles seejärel asuti taastama hävinud osasid. Kiriku läänefassaadi taastati aastatel1909–1969. Viimane skulptuur paigutati läänefassaadile1983. aastal. Kiriku taastamistöid juhtisid järgemööda arhitektidHeinrich Ernst Schirmer,Christian Christie,Olaf Nordhagen jaHelge Thiis.
Ametlikult lõppesid Nidarosi toomkiriku taastamistööd2001. aastal.
Tänapäeval on Nidarosi toomkirik populaarne turismisihtkoht.
Toomkiriku peaoreli valmistas1930. aastal ettevõteSteinmeyer. Orel asus algselt põhjapoolses ristlöövis. Algselt oli sellel 125registrit.1962. aastal ehitati orel tugevasti ümber ja viidi üle läänelöövi. Orelilt eemaldati hulk registreid, mida kasutati uue koorioreli valmistamiseks.
Kiriku vana barokkoreli valmistas aastail1738–1740Johann Joachim Wagner ning selle restaureeris aastail1993–1994Jürgen Ahrend. Sellel on 30 registrit ja see paikneb põhjapoolse ristlöövi galeriis.
Nidarosi katedraalis krooniti mitmed Norra kuningad. Esimesena krooniti seal1449. aastalKarl I ja viimasenaHaakon VII1906. aastal. Et1908. aasta põhiseadusemuudatus kaotas Norras kirikliku kroonimise, pole hilisemaid Norra kuningaid enam kroonitud. Küll aga said niiOlav V kui kaHarald V Nidarosi toomkirikus kirikult ametliku õnnistuse.[2]
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Nidarosi toomkirik |