New York asubmaailma suurima loodusliku sadama ääres. Seetõttu on ta läbi aegade avaldanud olulist mõju maailma kaubandusele, rahandusele, meediale, kunstile, moele, teadusele, tehnikale, haridusele ja meelelahutusele. New Yorki on nimetatud ka maailma kultuuripealinnaks, kuigi Ameerika Ühendriikide pealinn onWashington.[4] New Yorgis asubÜRO peakorter, kuigi selle alune kvartal ei kuulu ühegi riigi koosseisu.[5]
Suurlinn koosnebviiest linnaosast, millest igaüks moodustab iseseisva maakonna.[6] Need viis linnaosa –Brooklyn,Queens,Bronx,Manhattan jaStaten Island – on ühinenud ühtseks linnaks 1898. aastal.[7]Ameerika Ühendriikide 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas 790km² suurusel maa-alal 8 175 133 inimest,[8][9] mis teeb New Yorgist kõige tihedama asustusega linnaPõhja-Ameerikas.[10] Linnas räägitakse ligikaudu 800 keelt ning seda peetakse maailma kõige keelterohkemaks linnaks.[11] New Yorgi suurlinnapiirkonna rahvaarv – 18,9 miljonit inimest 17 400km² kohta – on USA suurim.[12] Linn on ka osa USA kõige rahvarohkemast ühinenud statistilisest piirkonnast, kus 2009. aasta rahvaloenduse andmetel elas 22,2 miljonit inimest.[13]
New Yorgi ajalugu sai alguse aastal 1624, milHollandi Vabariigi kolonistid asutasid kauplemiskoha ja nimetasid selle 1626. aastalUus-Amsterdamiks.[14] 1664. aastal sattusfaktooria ja selle ümbruskond inglaste kontrolli alla ning pärast seda, kuiInglismaa kuningasCharles II oli need maad kinkinud oma vennale,Yorki hertsogile, nimetati linn ümber New Yorgiks.[15] Aastail 1785–1790 oli New York Ameerika Ühendriikide pealinn.[16] Alates 1790. aastast on see riigi suurim linn.[17] Kui miljonid sisserändajad 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses laevaga Ameerikasse jõudsid, tervitas neidVabadussammas. Seda sammast tuntakse kogu maailmas kui Ameerika Ühendriikide ja selledemokraatia sümbolit.
Paljud New Yorgi piirkonnad ja vaatamisväärsused on saanud linna igal aastal külastava keskmiselt 50 miljoni inimese hulgas väga tuntuks.Times Square, mida hüütakse maailma ristteeks (The Crossroads of the World), üks vilkama liiklusega jalakäijateristmikke maailmas, onBroadway teatrite eredalt valgustatud keskus[18] ning maailma meelelahutustööstuse sõlmpunkt. Linnas paikneb palju tuntud sildu, pilvelõhkujaid ja parke. New Yorgi rahanduspiirkond, mis on tugevasti seotud Lower Manhattanil asuvaWall Streetiga, toimib kui maailma rahanduspealinn. Seal asubNew Yorgi börs, mis on oma noteeritud ettevõteteturukapitalisatsiooni järgi maailma suurim börs.[19]Manhattani kinnisvara on kalleimaid maailmas. ManhattaniHiinalinnas elab kõige rohkemhiinlasiläänepoolkeral.[20] Katkematult töötavNew Yorgi metroo on üks ulatuslikumaid kiirtransiidisüsteeme maailmas. New Yorgis asub arvukalt kolledžeid ja ülikoole, sealhulgasColumbia ülikool,New Yorgi ülikool jaRockefelleri ülikool, mis kuuluvad maailma 50 parima ülikooli hulka.[21]
New York, kus asub veidi üle 6000 kõrghoone, onHongkongi järel teine kõige suuremakõrghoonete tihedusega linn maailmas, kuigi viimases asub neid viis korda vähem[22].[23]
New Yorgile anti nimi 1664. aastalYorki hertsogi järgi, kellest sai hiljem Inglismaa kuningasJames II.[24] Jamesi vanem vend kuningasCharles II määras hertsogiUus-Madalmaade endise territooriumi valdajaks pärast selle konfiskeerimist Hollandi võimu alt, ning selle hulka kuulus kaUus-Amsterdami linn.[25]
New Yorgi hüüdnimed:
The Big Apple
The Capital of the World (ladina keeles Caput Mundi)
Linnaalust maad on inimtegevusega suuresti muudetud ning alatesHollandikoloniaalajast on kallastel tehtud olulisi maaparandustöid.Melioratsioon on kõige märgatavam Lower Manhattanil, kuhu 1970. ja 1980. aastatel ehitati kinnisvaraarenduse tulemuselBattery Park City. Tasandatud on mõningaid looduslikke pinnavorme eelkõige Manhattanil.
Linna kõrgeim punkt on Todt Hill Staten Islandil (124,9m üle merepinna), mis on idaranniku kõrgeim tippMaine'ist lõuna pool.[28] Mäehari on kaetud peamiselt metsaga ja moodustab osa Staten Islandi rohelisest vööndist.
VastavaltKöppeni kliimaklassifikatsioonile valitseb New Yorgis niiskelähistroopiline kliima (Cfa) ning 0°C lävendi järgi on tegemist mandri kõige põhjapoolsemasuurlinnaga, kus valitseb selline ilmastu. Piirkonnas on aastas keskmiselt 234 vähesegi päikesepaistega päeva ehk keskmine päikesepaiste võimalus on 58%,[29] mis kokku teeb 2400–2800 päikesepaistelist tundi aastas.
Talved on külmad ja niisked ning valdavalt puhuvad maatuuled vähendavadAtlandi ookeani leevendavat mõju. Samas hoiavad Atlandi ookean jaApalatši mägede osaline tuulevari linna talvel soojemana kuiPõhja-Ameerika sisemaal samadel või väiksematellaiuskraadidel asuvaid linnu, naguPittsburghi,Cincinnati jaIndianapolist. Piirkonna külmima kuu jaanuari keskmine temperatuur on 0,1°C. Samas võivad talvised temperatuurid mõne päeva jooksul kõikuda −12°C-st kuni +10°C-ni.[30] Kevad ja sügis on ettearvamatud: ilm võib siis varieeruda jahedast soojani, kuigi tavaliselt valitseb neil aastaaegadel mõõdukas temperatuur ja väike õhuniiskus. Suved on reeglina kuumad ja niisked; juulikuu keskmine temperatuur on 24,7°C. Öist ilma mõjutab sageli nn linna kuumasaare nähtus, mistõttu on igal suvel temperatuur keskmiselt 18 ööl üle 32°C ning võib iga 4–6 aasta tagant ületada isegi 38°C piiri.
Linnas sajab aastas 1260mm sademeid, mis jaguneb ühtlaselt kogu aasta peale. Aastatel 1971–2000 sadas talvel keskmiselt 57cm lund, kuid tavaliselt erineb see aastate lõikes märkimisväärselt.[31]Orkaanid ja troopilised tormid on New Yorgi piirkonnas haruldased, kuid neid on siiski esinenud ning alati on võimalik, et need piirkonda tabavad. Kõige madalam temperatuur on registreeritud 9. veebruaril 1934 (−26°C) ja kõige kõrgem 9. juulil 1936 (+41°C).[32]
New Yorgi (Central Park) ilmastikuandmed (1981–2010)
(Märkus: Rahvaloenduste andmed (1790–2010) hõlmavad kõigi viie linnaosa praegust ala enne ja pärast 1898. aasta ühinemist. New Yorgi ja Bronxi ühinemise kohta 1874. a, vt Manhattan#Demographics.[33] Allikad: 1698–1771,[34] 1790–1890,[33][35] 1900–1990,[36] 2000. ja 2010. aasta rahvaloendus.[37][38] 2011. aasta rahvaloenduse hinnangud.[39])
New York onrahvaarvult kõige suurem linn Ameerika Ühendriikides, 2011. aastal elas seal 8 244 910 inimest.[39] 2010. aasta USA rahvaloenduse andmetel elas linnas rekordarv inimesi – 8 175 133 ehk 2,1% rohkem kui 2000. aastal, kui loendati 8 miljonit; seda on enam kuiLos Angeleses jaChicagos kokku[40][41] ja rohkem kui San Francisco lahe piirkonnas.[42] Kuirahvaloenduse büroo 2010. aasta andmed avaldas, vaidlustas linnapeaMichael R. Bloomberg need viivitamata kui alaloendatud tulemuse.[43] See arv moodustab umbes 40% New Yorgi osariigi elanikkonnast ja sama suure osa suurlinnapiirkonna rahvastikust. Demograafide 2006. aastal esitatud hinnangul küündib 2030. aastal New Yorgi rahvaarv 9,2–9,5 miljonini. 2010. aastal oli linna elanikest 44% valgeid (33,3% muud kui hispaania keelt kõnelevaid valgeid), 25,5%mustanahalisi (23% muud kui hispaania keelt kõnelevaid mustanahalisi) ning 12,7%asiaate. Kõikidesse rassidesse kuuluvad hispaania keelt kõnelevad elanikud moodustasid 28,6% rahvaarvust. Aastatel 2000–2010 olid asiaadid linna elanikkonna kõige kiiremini kasvav osa; muud kui hispaania keelt kõnelevate valgete arv vähenes 3% võrra, mis oli kümnendite jooksul registreeritud väikseim vähenemine; esimest korda alates kodusõjast vähenes kümnendi jooksul ka mustanahaliste arv.[43]
Kaks olulist punkti New Yorgi demograafias onrahvastikutihedus ja etniline mitmekesisus. 2010. aastal oli linna rahvastiku tihedus 10 630 inimest km² kohta, mille kohaselt on New York kõige tihedama asustusega üle 100 000 elanikuga omavalitsus USA-s. Samas on 2000. aasta rahvaloenduse andmetel mitu väikelinna lähedalasuvasHudsoni maakonnasNew Jersey osariigis veelgi tihedama asustusega.[44] Geograafiliselt New Yorgi maakonnaga kattuva Manhattani linnaosa rahvastikutihedus on 25 846 inimest km² kohta,[45] mis teeb sellest kõige tihedamalt asustatud maakonna USA-s, sest see on suurem kui mis tahes üksiku Ameerika linna asustustihedus.[46]
New Yorgi rahvastik on erakordselt mitmekesine. Ajaloo jooksul on linn olnud peamine sisserändajate saabumise koht, näiteks aastatel 1892–1924 saabus EuroopastEllise saare kaudu Ameerikasse üle 12 miljoni sisserändaja.[47] Et kirjeldada tihedalt asustatud sisserändajate elukvartaleid Lower East Side'is, tekkis mõiste "sulatusahi". 1900. aastaks moodustasid suurima sisserändajate rühma sakslased, kellele järgnesid iirlased, juudid ja itaallased.[48] 1940. aastal moodustasid valged 92% linna elanikkonnast.[49]
Hiinalinn Manhattanil
Linna rahvastikust umbes 36% on sündinud mõnes muus riigis.[50] Ameerika linnade hulgas on selliste inimeste osakaal suurem üksnesLos Angeleses jaMiamis. Aga kui nimetatud linnades on sisserändajate kogukondades ülekaalus mõned üksikud rahvused, siis New Yorgis ei domineeri mitte ükski päritolumaa ega -piirkond. Esikümne riikidest, kust on pärit välismaal sündinud ja nüüd New Yorgi suurlinnapiirkonnas elavad inimesed, moodustavadDominikaani Vabariik,Hiina,Jamaica,Mehhiko,India,Ecuador,Itaalia,Haiti,Colombia jaGuyana.[51] New Yorgi piirkond on endiselt peamine "värav", mille kaudu seaduslikult saabuvaid sisserändajaid USA-sse lubatakse.[52][53][54]
New Yorgi suurlinnapiirkonnas elavjuudi kogukond on suurim omataoline väljaspoolIisraeli. Samuti elab selles piirkonnas peaaegu 25% kõigist USA-s elavatestindiaanlastest ja 15%korealastest. Seal asub läänepoolkera suurimindialaste kogukond ja kõikide USA linnade suurimafroameeriklaste kogukond. New Yorgis on kuus Hiinalinna, millehiinlastest elanikkond oli 2008. aasta rahvaloenduse andmetel 659 596, mis moodustab suurima hiinlaste kogukonna väljaspool Aasiat.. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel on üksnes New Yorgi kesklinnast saanud kodu enam kui miljonile Aasia päritolu ameeriklasele – rohkem kuiSan Franciscos jaLos Angeleses kokku. New Yorgis elab rohkem asiaate kui üheski teises USA linnas. New Yorgi elanikest 6% on hiina rahvusest, kellest omakorda umbes 40% elab Queensi linnaosas.Korealased moodustavad linna elanikkonnast 1,2% jajaapanlased 0,3%.Filipiinlased kui suurimKagu-Aasia päritoluga rahvusrühm moodustavad New Yorgi elanikkonnast 0,8% ning neile järgnevadvietnamlased üksnes 0,2%-ga. SuurimadLõuna-Aasia rahvusrühmad onindialased (2,4% linna rahvaarvust),bangladeshlased (0,7%) japakistanlased (0,5%).
Suurlinnapiirkonna elanikest peab hinnanguliselt 568 903 inimest endhomo- võibiseksuaalseks, moodustades suurima sarnase kogukonna USA-s.Samasooliste abielu seadustati New Yorgis 24. juunil 2011 ning 30 päeva hiljem võis neid seaduse jõustudes ka sõlmima hakata.
New Yorgi elanike sissetulekute vahel valitseb suur ebavõrdsus. Kui 2005. aastal oli jõukaima rahvaloenduspiirkonnaleibkonna mediaansissetulek 188 697 USA dollarit, siis vaeseima leibkonna puhul oli see 9320 dollarit. Ebavõrdsust süvendab veelgi suure sissetulekuga inimeste palgatõus, kuid keskmise või madalama sissetulekuga elanikkonna töötasu on jäänud samaks. 2011. aasta alguses oli New Yorgi maakonnas keskmine nädalapalk 2634 dollarit, mis kujutas endast suurimat kogu- ja absoluutset kasvu USA suurimate maakondade hulgas. Viimastel aastatel on kaks suurimat linna miljonäride arvu poolest olnud New York jaMoskva. Manhattan elab läbi ka beebibuumi, mis on Ameerika linnade seas ainulaadne nähtus. Aastast 2000 on selles linnaosas elavate alla viie aasta vanuste laste arv kasvanud rohkem kui 32%.
New Yorgi piirkonnal omast iseloomulikku kõnepruuki kutsutakseNew Yorgi murdeks või ka Brooklyni või New Yorgi keeleks. Üldiselt peetakse seda üheks Ameerika inglise keele kõige arusaadavamaks murdeks. Kõnealuse murde klassikaline variant põhineb Euroopa põlvnevusega kesk- ja töölisklassi inimeste keelepruugil, kuid tulenevalt mitteeurooplastest sisserändajate sissevoolust viimastel kümnenditel on selles tüüpilises murdes toimunud muudatusi.
Traditsioonilises New Yorgi piirkonna murdes ei hääldata silbi lõpus või vahetult enne kaashäälikut asuvat r-i välja, seega hääldatakse linna nime [nju: jo:k]. R-i ei hääldata näiteks ka sellistes sõnades nagupark [pɑək] või [pɒək] (kus täishäälik on ahelnihke tõttu muutunud madalaks ja tagapoolseks tagavokaaliks ja diftongiks), "butter" [bʌɾə] või "here" [hiə]. Teiseks tunnuseks on ahelnihe, mille tõttu vokaal [ɔ] sõnadestalk,law,cross,chocolate,coffee jne, ning sageli samakõlaline [ɔr] sõnadescore jamore on rohkem pingul ja kõrgemalt hääldatud kui Ameerika ühiskeeles.
New Yorgi murde kõige vanaaegsemates ja äärmuslikumates variantides on täishäälikust sellistes sõnades nagugirl jaoil saanud diftong [ɜɪ]. Teiste murrete ja murrakute rääkijad tajuvad seda sageli vastupidisena, nii et sõnagirl hääldatakse [gɔil] ja sõnaoil hääldatakse [ɜ:l], millest lähtuvad ka newyorklasi tögavad näited selle kohta, et nad hääldavad omapäraselt selliseid nimesid nagu Jersey (Joizey),33rd Street (Toidy-Toid Street) ning sõnatoilet (terlet). 1970. aastate situatsioonikomöödia "All in the Family" tegelane Archie Bunker oli hea näide sellise kõnemaneeriga rääkijast.
Kolonialismieelsel ajastul asustasid tänapäeva New Yorgi alasid põlisameeriklaste hulka kuulunudalgonkini hõimud, sealhulgasdelavarid, kelle kodumaa Lenapehoking hõlmasStaten Islandi,Long Islandi lääneosa koos aladega, millest hiljem said Brooklyn, Lääne-Queens ja Lower Manhattan.[57]Delavari keeltest tuleb sõnaMannahatta, mis tähendab paljude küngastega maad. Tänapäeva Bronxis ja Manhattani saare põhjaosas elasid Wappingeri konföderatsiooni liikmed weckquaesgeekid[58] ning erinevad metoaci rühmad, peamiselt rockaway hõim, asutasid tänapäeva Lääne-Queensi alasid.[59]
Esimene eurooplane, kelle sealsetele aladele jõudmine on dokumenteeritud, oliGiovanni da Verrazzano. Prantsuse kuningaFrançois I teenistuses tegutsenudfirenze maadeavastaja jõudis 1524. aastal purjelaevagaLa Dauphine New Yorgi ülemisse sadamasse (Upper Bay), veetis seal ööd ja seilas järgmisel päeval taas edasi kirdesuunal. Ta taotles selle ala kuulumistPrantsusmaa kuningriigile ja pani sellele nimeks Nouvelle Angoulême (Uus-Angoulême).[60] Järgmise aasta jaanuaris sisenes New Yorgi sadamasseEstêvão Gomes, Aafrika päritolu portugallane, kes seilasSaksa-Rooma riigi valitud keisriKarl V lipu all, ning kaardistasHudsoni jõe suudme, mida ta ise kutsusRio de San Antonio'ks. Rasked jääolud ei lasknud tal siiski uurimisreisi mööda jõge jätkata.[61]
Uus-Amsterdam 1664. aastal, kui inglased saavutasid selle üle kontrolli ja nimetasid ümber New Yorgiks
Aastal 1609 taasavastas inglise maadeuurijaHenry Hudson selle piirkonna, kui ta oma tööandjaHollandi Ida-India Kompanii jaoks loodest väljapääsu Idamaadesse otsides jõudis oma laevagaHalve Maen ('Poolkuu') New Yorgi sadamasse. Ta purjetas edasi mööda jõge, mida ta nimetas North Riveriks, kuid mida samuti kutsuti Mauritis Riveriks, tänapäeva New Yorgi osariigi pealinnaAlbany asukohani, uskudes, et sealt võib pääseda itta. Kui jõgi muutus kitsamaks ja vähem soolaseks, sai ta aru, et tegemist ei ole väljapääsuga merele, ja purjetas pärivoolu tagasi. Ta uuris seda piirkonda kümmekond päeva ja esitas taotluse, et selle ala omanikuks saaks tema tööandja. 1614. aastal nõudsidCape Codi ja Delaware'i lahe vahelist ala endaleMadalmaad ning nimetasid selle piirkonnaNieuw-Nederland'iks (Uus-Madalmaad).
1614. aastal asutati Manhattani lõunatippu Hollandi kaubandusküla, millele anti 1625. aastal nimiNieuw-Amsterdam (Uus-Amsterdam). 1626. aastal ostis Hollandi koloonia asehaldurPierre Minuit Manhattani saare ühelt lenape indiaanlaste Canarsie nime kandnud väikerühmalt[62] 60 kuldna eest,[63] mis tegi 2006. aasta vääringus umbes 1000 dollarit.[64] Tõestamata legendi kohaselt osteti Manhattan klaashelmeste eest, mille väärtus oli 24 dollarit.[65][66]
1664. aastal andis Uus-Madalmaade kolooniakubernerPeter Stuyvesant Uus-Amsterdami ilma verevalamiseta üle inglastele, kes nimetasid noore linnaInglismaa Yorki ja Albany hertsogi järgi New Yorgiks.[68] Teise Inglise-Hollandi sõja lõpus saavutasid hollandlased kontrolli tollal palju väärtuslikuma varanduse – Runi saare üle, mille eest vastutasuks said inglased oma valdusse Põhja-Ameerikas asuva Uus-Amsterdami (New Yorgi). Mitu põlisameeriklaste hõimude vahelist sõda ja eurooplaste saabudes puhkenud epideemiat põhjustasid 1660. aastatel suuri kaotusi lenape rahva hulgas.[69] 1700. aastaks oli lenape hõimu rahvastik vähenenud 200 inimeseni.[70] 1702. aastal kaotas linn 10% oma elanikkonnastkollapalaviku tõttu.[71] Perioodil 1702–1800 käis New Yorgist üle koguni seitse kollapalavikuepideemiat.[72]
Brittide valitsuse ajal kasvas New Yorgi tähtsus kaubasadamana. 1735. aastal toimus linnas mõjuvõimas John Peter Zengeri kohtuprotsess, mille tulemusel hakati Põhja-Ameerikas evitama trükivabadust. Aastal 1754 asutati Suurbritannia kuningaGeorge II korraldusel Lower Manhattanile King's College'i nime allColumbia ülikool.[73] Kui New Yorgis hakkas tegutsema Vabaduse Poegade (Sons of Liberty) organisatsioon, mis järgmise kümne aasta jooksul võitles seal resideerivate Briti vägedega, kogunes 1765. aasta oktoobris linnas nn templimaksu kongress.
Long Islandi lahing, suurim kokkupõrgeAmeerika iseseisvussõja ajal, peeti 1776. aasta augustis täies ulatuses tänapäeva Brooklyni linnaosa territooriumil. Pärast lahingut, mille jooksul löödi ameeriklased taganema ja mille järel toimus teisi, väiksemaid kokkupõrkeid, sai linnast Briti Põhja-Ameerika operatsioonide sõjaline ja poliitiline baas. Linn oli kuni sõja lõpuni 1783. aastal lojalistidest põgenike paopaik. Ainus katse leida sõjale rahumeelne lahendus toimus 11. septembril 1776 Staten Islandil Conference House'is Ameerika delegaatide, sealhulgasBenjamin Franklini, ja Briti kindrali Lord Howe' kohtumisel. Üsna varsti pärast Briti okupatsiooni algust puhkes New Yorgis suur tulekahju, mille tagajärjel hävis umbes veerand linna hoonetest, teiste hulgas kirikTrinity Church.[74]
19. sajandil kujundasid linna oluliseltsisseränne ja arendustegevus.[76] 1811. aastal esitati nn maakonna ülema kaardiga (Commissioners' Plan) kontseptsiooniline arenguettepanek laiendada kogu Manhattanil tänavavõrku ning 1819. aastal ühendatiErie kanaliga Atlandi ookeani äärne sadam Põhja-Ameerika sisemaa ääretute põllumajandusturgudega.[77] Kohalikku poliitikat hakkas valitsemaTammany Hall, iiri immigrantide toel tegutsenud poliitiline ühendus.[78]
1830. ja 1840. aastatel elas New Yorgis mitu väljapaistvat Ameerika kirjandustegelast, sealhulgasWilliam Cullen Bryant,Washington Irving,Herman Melville,Rufus Wilmot Griswold,John Keese,Nathaniel Parker Willis jaEdgar Allan Poe. Vana kaubandusaristokraatia avalikkusele orienteeritud liikmed tegid kuluaarides eeltöödCentral Parki rajamiseks, millest sai 1857. aastal Ameerika esimene maastikukujundusega linnapark. Manhattanil ja Brooklynis elas märkimisväärselt palju vabasid mustanahalisi inimesi. New Yorgis peeti orje kuni 1827. aastani, kuid 1830. aastatel sai New Yorgist põhjaosariikide rassidevaheliseabolitsionismiliikumise keskus. 1840. aastal oli New Yorgis üle 16 000 mustanahalise elaniku.[79] Iirimaa suure näljahäda tagajärjel valgus linna palju Iiri sisserändajaid ning 1860. aastaks oli iga neljas newyorklane, kokku üle 200 000 inimese, sündinud Iirimaal.[80]
1873. aasta New Yorki kujutav gravüür: esiplaanil linnulennu vaade üleAlam-Manhattani
Viha sõjaväekohustuse vastuAmeerika Ühendriikide kodusõja (1861–1865) ajal vallandas 1863. aastal nekrutite mässu, mis on Ameerika ajaloo üks verisemaid kodanikurahutusi.[81]
1898. aastal moodustati Brooklyni (mis oli seni iseseisev linn), New Yorgi maakonna (mis hõlmas ka Bronxi alasid), Richmondi maakonna ja Queensi maakonna lääneosa liitmisega kaasaegne New Yorgi linn.[82] 1904. aastal avatimetroo, mis aitas ühendada uusi linnaosi. 20. sajandi esimesel poolel sai linnast maailma tööstus-, kaubandus- ja kommunikatsioonikeskus. Kuid selle eest tuli maksta oma hinda. 1904. aastal puhkesEast Riveril sõitval aurulaevalGeneral Slocum tulekahju, milles hukkus laeva pardal olnud 1021 inimest. 1911. aastaTriangle Shirtwaist Factory tulekahjus, linna suurimas tööstusõnnetuses enne Maailma Kaubanduskeskuse katastroofi 11. septembril 2001, hukkus 146 tekstiilitöötajat. Tulekahju mõjul hoogustus rahvusvahelise naisterõivaste õmblejate ametiühingu tegevus ning karmistati oluliselt vabrikute ohutusnõudeid.[83]
New Yorgi värvilise elanikkonna moodustas 1890. aastal 36 620 inimest.[84] 1920. aastatel oli New York suure rände ajal Ameerika lõunaosariikidest päritafroameeriklaste peamine sihtkoht. 1916. aastaks oli New Yorgis suurim Aafrika juurtega linnakogukond Põhja-Ameerikas. Kuiva seaduse aegu õitses nnHarlemi renessanss, millega samal ajal valitses suurem majandustõus ning linnasiluett täienes omavahel konkureerivate pilvelõhkujatega.
New Yorgist sai maailma rahvarikkaim linnastunud ala 1920. aastate alguses, mil selle rahvaarv ületas Londoni oma. 1930. aastate alguses kerkis suurlinna elanikkond üle 10 miljoni ja New Yorgist sai inimajaloo esimene megalinn.[85]Suure depressiooni rasketel aastatel valiti linnapeaks reformimeelneFiorello La Guardia ja pärast 80 tegevusaastat lõppesTammany Halli poliitiline valitsemisaeg.[86]
United Airlinesi lennuk (lend 175) sööstab 11. septembril 2001Maailma Kaubanduskeskuse lõunatorni
Tänu koju tagasi pöördunudTeise maailmasõja veteranidele algas sõjajärgsetel aastatel majanduskasv ja Ida-Queensis arendati välja ulatuslikud hoonestusalad. Maailma juhtiva linnana väljus New York sõjast puutumatuna. Ameerika kui maailma mõjuvõimsaima majandusriigi eesotsas oli Wall Street.ÜRO peakorteri ehitus, mis lõppes aastal 1950, rõhutas veelgi New Yorgi poliitilist mõjukust.Abstraktse ekspressionismi tähelend New Yorgis aitas linnal tõrjuda Pariis kunstimaailma keskuse kohalt.[87]
1960. aastatel tekkisid New Yorgis majandusprobleemid ja suurenes kuritegevus, mis kestis kuni 1970. aastateni.[88] Kuigi linna majanduslik olukord paranes 1980. aastatel tänu finantssektori taastumisele, jätkas kuritegevus kogu kümnendi vältel, kuni 1990. aastate alguseni, tõusuteed.[89] Tänu politsei kohalolekule ja slummide muutmisele keskklassi elurajoonideks hakkas kuritegevus 1990. aastatel tublisti vähenema. Aasiast ja Ladina-Ameerikast saabus Ameerikasse palju ümberasujaid ja uusi sisserändajaid. Linna majandusse ilmusid uued olulised sektorid, näiteks arvuti- ja internetitehnoloogia. Nii 2000. kui ka 2010. aasta rahvaloendusel purustas New Yorgi rahvaarv kõigi aegade rekordid.
Linn oli üks2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute sihtkohti ningMaailma Kaubanduskeskuse kokkuvarisemisel hukkus ligi 3000 inimest.[90] Sellele kohale ehitati uut kompleksi, mis hõlmab Ühe Maailma Kaubanduskeskust (One World Trade Center), 11. septembri memoriaalansamblit ja -muuseumi ning veel kolme tornhoonet bürooruumidele. Kompleks valmis 2014. aasta 3. novembril. Praegu on see ehitis 541m pikk.[91]
New Yorgis on märkimisväärselt paljudes arhitektuuristiilides ja eri perioodidest pärit hooneid, alatesBrooklynis asuvastsaltbox 'i-stiilisPieter Claesen Wyckoffi majast, mille vanim osa pärineb aastast 1656, ning lõpetades kaasaegseOne World Trade Centeriga,pilvelõhkujaga, mida ehitati Lower ManhattanileGround Zero alale ja millest tuleb maailma seni kõige kallim bürootorn. Kogu maailmas tuntakse Manhattani paljude pilvelõhkujatega siluetti ning linnas asub mitu hoonet, mis on eri aegadel olnudmaailma kõrgeimad ehitised. 2011. aasta seisuga oli New Yorgis 5937 kõrghoonet, millest 550 valmisehitist olid vähemalt 100m kõrged, konkureerides maailma mastaabisHongkongiga. Üle 50 valminud pilvelõhkuja on kõrgemad kui 200m. Nende hulka kuulub ka uusgooti stiilis ehitatud massiivsete gooti detailidega pilvelõhkujaWoolworth Building, mis valmis 1913. aastal.1916. aasta linnaplaneerimisotsusega nõuti uute hoonete ehitamisel, et need oleksid varasematest madalamad, ning et mitte takistada päikesevalguse jõudmist tänavale, ei ületaks nende tornid teatavat protsenti krundi suurusest. Oma koonusekujuliste tippude ja terasest tornidega kajastasidart déco stiilisChrysler Building (valminud 1930. aastal) jaEmpire State Building (1931. aastal) linnaplaneerimise nõudeid. Hoonetel on iseloomulikud kaunistused, näiteks kotkad Chrysler Buildingu 61. korruse nurkades, ning neid peetakse ühtedeksart déco stiili parimatest näidetest. Ameerika Ühendriikides esineva rahvusvahelise stiili väga mõjuvõimas näide on 1957. aastal valminudSeagram Building, mida iseloomustavad hoone struktuuri rõhutamiseks fassaadil kasutatud ja nähtavale jäetud pronksikarva püsttalad.Condé Nast Building 2000. aastast on Ameerika pilvelõhkujate keskkonnasõbraliku projekteerimise väljapaistev näide.
New Yorgi suuri elurajoone iseloomustavad sageli elegantsed liivakivist ehitatud ridaelamud, nn linnatüüpi elamud ning kehvemad üürimajad, mis ehitati linna kiire laienemise aastatel 1870–1930. Vastukaaluks on New Yorgis ka hõredamalt rahvastatud üksikelamutega piirkondi. Sellistes rajoonides naguRiverdale Bronxis,Ditmas Park Brooklynis jaDouglaston Queensis on levinud suured eri arhitektuuristiilides, näiteks uus-Tudori ja Victoria ajastu stiilis, ühepereelamud. Kõikjal äärelinnas on rohkesti ka kahepereelamuid.Kivi ja tellised said linna eelistatud ehitusmaterjalideks pärast seda, kui 1835. aasta suure tulekahju tagajärjel hakati piirama majade ehitamist puitsõrestikele. Linna paljusid hooneid iseloomustab katusele paigaldatud puidust veetorn. 1800. aastatel nõudis linn sellise veetorni paigaldamist kõikidele kõrgematele kui kuuekorruselistele hoonetele, et vältida vajadust suure veesurve järele madalamatel kõrgustel, mis oleks lõhkunud linna veetorustiku. Kaugemates piirkondades, näiteksJackson Heightsis, said 1920. aastatel populaarseks aiamajade rajoonid.
New Yorgis on üle 110km² linnale kuuluvaidparke ja 23km avalikke randu.[92] Kõnealustele pargialadele lisandub kümneid ruutkilomeetreid riigile ja osariigile kuuluvaid parke.
Riiklik parkide talitus haldabVabadussamba rahvusmonumenti jaEllise saare immigratsioonimuuseumi, mis mõlemad asuvadNew Yorgi jaNew Jersey osariigis. Sadamas ühendab neid omavahel New Yorgi linnas paiknev Governors Islandi rahvusmonument.Manhattani saarel asuvatest ajaloolise väärtusega paikadest hallatakse föderaalselt Castle Clintoni riiklik mälestusmärki,Federal Halli riiklikku memoriaalansamblit,Theodore Roosevelti sünnikohta,kindral Granti riiklikku memoriaalansamblit (nn "Granti mausoleumi" – Grant's Tomb), aafriklaste kalmistu riiklikku mälestusmärki ning Hamilton Grange'i riiklikku memoriaalansamblit. Stonewall Inn Greenwich Village'is, kus algatati tänapäeva liikumine geiõiguste kaitseks, on tähistatud riikliku ajaloolise vaatamisväärsusena.[93]
New Yorgi linnaosad: 1. Manhattan 2. Brooklyn 3. Queens 4. Bronx 5. Staten Island
New Yorgi viie linnaosa ülevaade Allikas: Ameerika Ühendriikide rahvaloenduse büroo
Allvuvus
Rahvaarv
Pindala
Linnaosa
Maakond
1. aprilli 2010 rahvaloenduse andmed
km²
Manhattan
New York
1 585 873
59
Bronx
Bronx
1 385 108
109
Brooklyn
Kings
2 504 700
183
Queens
Queens
2 230 722
283
StatenIsland
Richmond
468 730
151
New York
8 175 133
786
New Yorgi osariik
19 378 102
122 284
New York koosneb viiestlinnaosast. Iga linnaosa on ühtlasiNew Yorgi osariigi vastav maakond, nagu allpool osutatud. Kõigis linnaosades on sadu eraldiseisvaid piirkondi, millest paljudel on omaenda ajalugu ja iseloom. Kui kõik linnaosad oleksid iseseisvad linnad, oleks neist neli (Brooklyn, Queens, Manhattan ja Bronx) USA kümne kõige rahvarohkema linna hulgas.
Manhattan (New Yorgi maakond; rahvaarv 2009. aastal hinnanguliselt 1 629 054)[97] on kõige tihedamalt asustatud linnaosa ning seal asuvadCentral Park ja enamik linnapilvelõhkujaid. Manhattan on linna rahanduskeskus ning paljude suurkontsernide peakorteri,ÜRO, mitme mõjuvõimsa ülikooli ja paljude kultuuriobjektide asukoht. Manhattani saab üldiselt jagada Lower Manhattaniks, kesklinnaks (Midtown) ja äärelinnaks (Uptown). Central Park jagab Manhattani põhjaosa idaosaks (Upper East Side) ja lääneosaks (Upper West Side). Pargist põhja pool asubHarlem.
Bronx (Bronxi maakond; rahvaarv 1 397 287)[98] on New Yorgi kõige põhjapoolsem linnaosa. Seal asub Yankee Stadium (pesapallimeeskonnaNew York Yankees kodustaadion) ning suurim elamuarenduskooperatiiv Ameerika Ühendriikides – Co-op City. Peale väikese osa Manhattanist, mida tuntakse kuiMarble Hill, on Bronxi linnaosa linna ainus rajoon, mis paikneb USA mandriosas. Linnaosas asub kaBronxi loomaaed, USA suurim linnaloomaaed, mis hõlmab 1,07km² ja kus elab üle 6000 looma.[99] Bronxi linnaosa onräpp- jahiphopkultuuri sünnikoht.
Brooklyn (Kingsi maakond; rahvaarv 2 567 098)[97]Long Islandi läänetipus on linna kõige rahvarikkam linnaosa, mis oli iseseisev kuni 1898. aastani. Brooklyni tuntakse tema kultuurilise, sotsiaalse ja etnilise mitmekesisuse, sõltumatu kunstimaastiku, erinevate naabruskondade ning linnaosale tüüpilise arhitektuuripärandi poolest. Samuti on see ainus linnaosa peale Manhattani, kus eksisteerivad eripalgelised kesklinnarajoonid. Linnaossa kuuluvad pikk rannariba jaConey Island, kuhu 1870. aastatel rajati riigi üks esimesi puhkealasid.
Queens (Queensi maakond; rahvaarv 2 306 712)[98] on territooriumi poolest suurim linnaosa ja etniliselt kõige kirevam maakond USA-s. Oma kiire kasvu tõttu võib sellest peagi saada Brooklyni asemel kõige rahvarikkam linnaosa. Kuigi ajalooliselt oli tegemist hollandlaste asutatud linnakeste ja külade kogumiga, on linnaosa tänapäeval valdavalt keskklassi elurajoon. Queensi maakond on ainus suurmaakond Ameerika Ühendriikides, kusafroameeriklaste mediaansissetulek (u 52 000 $ aastas) on suurem kui valgetel ameeriklastel.[100] Queensis asub pesapallimeeskonnaNew York Mets kodustaadion Citi Field ning seal toimuvad igal aastalUSA lahtised meistrivõistlused tennises. Samuti paikneb seal kaks kolmest suuremast New Yorgi suurlinnapiirkonda teenindavast lennujaamast:LaGuardia lennujaam jaJohn F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam. (Kolmas onNewark Liberty rahvusvaheline lennujaam, mis asubNewarki linnasNew Jersey osariigis.)
Staten Island (Richmondi maakond; rahvaarv 491 730)[98] on viiest maakonnast kõige eeslinlikum. Staten Islandit ühendab Brooklyniga Verrazano-Narrowsi sild ja Manhattaniga tasuta Staten Islandi praam. Viimane praam on üks New Yorgi populaarsemaid turismiatraktsioone, sest sealt võib näha kordumatuid vaateidVabadussambale, Ellise saarele ja Lower Manhattanile. Staten Islandil asub ka 10km² hõlmav roheline vöönd (Greenbelt), kus on 45km ulatuses matkaradu ja linna üks viimaseid puutumatuid metsi.[101] Rohelisse vööndisse, mis rajati 1984. aastal eesmärgiga kaitsta saare loodusalasid, kuulub seitse linnaparki.
Hotel Chelsea fassaaditähisGreenwich Village'is asuvStonewall Inn kui 1969. aasta Stonewalli rahutuste toimumiskoht on arvatud riiklikuks ajaloomälestiseks
Islandi jaLäti diplomaatilised esindused ning New Yorgi Baruch College on kirjeldanud New Yorki maailma kultuuripealinnana. Austraalia Rahvusraamatukogu on aga esile tõstnud esseeraamatut "New York, culture capital of the world, 1940–1965".
Metropolitani Kunstimuuseum on üks maailma suurimaid muuseume
New York paistab parimana silma kunsti, rahvusköökide, tantsu, muusika, ooperi, teatri, sõltumatu filmitoodangu, moe, muuseumide ja kirjanduse valdkonnas. Linnas on sündinud mitu kultuuriliikumist, mille hulgas onHarlemi renessanss kirjanduses ja visuaalkunstis;abstraktne ekspressionism (tuntud ka kui New Yorgi koolkond) maalikunstis;hiphop,punk,salsa,disko,freestyle ja Tin Pan Alley muusikas. New Yorki on peetud maailma tantsupealinnaks. Linn on au sees ka rahva hulgas ning seda on sageli kasutatud raamatute, filmide ja telesaadete tegevuspaigana.
New York paistab silma kui üks Ameerika meelelahutustööstuse asukohtadest, sest seal toodetakse palju filme ja teleseriaale, kirjastatakse raamatuid ja luuakse muid infokandjaid. Tänapäeval on New York suuruselt teine filmitööstuskeskus Ameerika Ühendriikides ja mahu poolest suurim sõltumatute filmide tootja maailmas. New Yorgis tegutseb ka sõltumatute filmitootjate liit. Linnas on rohkem kui 2000 kunsti- ja kultuuriasutust ning enam kui 500 eri suurusega kunstigaleriid.
Linnavalitsus rahastab kunsti iga-aastaste eraldistega, mis on suuremad kui Riikliku Kunstikapitali panused. 19. sajandil ehitasid jõukad töösturid terve hulga olulisi ja rahvusvahelist tunnustust leidnud kultuuriasutusi, näiteks kuulsaCarnegie Halli jaMetropolitani Kunstimuuseumi. Tänu elektrivalguse kasutuselevõtule hakati lavastama keerukaid teatritükke ning 1880. aastatel tekkis New Yorgi Broadwayl ja 42. tänaval asunud teatrites uus teatrižanr, mida hakati tundma Broadwaymuusikalina. Selliste lavastajate nagu Harrigani ja Harti, George M. Cohani jt lavastusi mõjutasid tugevasti linna sisserändajad ning muusikalide lauludes kasutati sageli nende lootuste ja püüdluste teemat kajastavaid lugusid.
Linna 39 suurimat teatrit, kus igaühes on rohkem kui 500 istekohta ja mis asuvad pärast Times Square'i teatrirajooni läbivat peamist liiklusmagistraali, tuntakse koos nime Broadway all. Mõnikord nimetatakse seda piirkonda ka "suureks tüveks" (The Main Stem), "suureks valgeks teeks" (The Great White Way) või Rialtoks. Lincolni keskus (Lincoln Center) on Ameerika Ühendriikide suurim etenduskunstide keskus. Seal tegutseb 12 mõjukat kunstiasutust, sealhulgas Jazz at Lincoln Center,Metropolitan Opera,New York City Opera,New Yorgi Filharmoonia, New York City Ballet, Vivian Beaumont Theatre, Juilliard School ja Alice Tully Hall. Central Park Summer Stage'il antakse tasuta teatrietendusi ja kontserte.
New Yorgi söögikultuur hõlmab paljude rahvuste kööke, mida on mõjutanud sisserändajad. Kui sisserändajadIda-Euroopast jaItaaliast on teinud linna kuulsaks soolakringlite (bagels), juustukoogi (cheesecake) ja New Yorgi stiilis pitsa poolest, siis üldlevinud on ka Hiina restoranid. Ligikaudu 4000 linnalt tegevusloa saanud liikuvat toidumüüjat, kellest paljud on sisserännanud, on teinudLähis-Ida toidust, nt falafelidest ja kebabidest, tänapäeva New Yorgi tänavatoidu varuvariandi, kuigi põhilise tänavamenüü moodustavad endiselt viinerisaiad (hot dogs) ja soolakringlid või -pulgad (pretzels). Linnas asub ka palju USA parimaid ja eripalgelisemaid gurmeerestorane.
Linnas paikneb enam kui 200 ajalehe ja 350 tarbijaajakirja kirjastus ning raamatute kirjastamise sektoris töötab ligikaudu 25 000 inimest. New Yorgis antakse välja kahte kolmest USA üleriigilisest päevalehest:The Wall Street Journal jaThe New York Times (viimane on võitnud enamikuPulitzeri ajakirjandusauhindadest). Peamised linnas välja antavad tabloidid on The New York Daily News, mille asutas 1919. aastal Joseph Medill Patterson, ja The New York Post, mille rajas 1801. aastal Alexander Hamilton. Linnas ilmub ka rohkesti muukeelseid väljaandeid – 270 ajalehte ja ajakirja enam kui 40 keeles. New Yorgi suurim hispaaniakeelne ja vanim nimetatud rahvusrühma päevaleht on El Diario La Prensa. Samuti tuleks esile tõstaHarlemis kirjastatavat afroameerika ajalehte The New York Amsterdam News. Suurim alternatiivajaleht on The Village Voice.
Televisioonitööstus, mille areng algas New Yorgis, on siiani linna majanduselus oluline tööandja. Kõigi USA nelja peamise uudisteagentuuri –ABC,CBS,FOX jaNBC – peakorter asub New Yorgis. Linnas tegutseb ka palju kaabeltelevisioonikanaleid, sealhulgasMTV,Fox News,HBO jaComedy Central. 2005. aastal salvestati New Yorgis rohkem kui 100 telesarja. New Yorgis tegutseb avalik ringhäälingNYCTV, kus on toodetud mituEmmy auhindu võitnud algupärast sarja, kus käsitletakse linnaosade muusikaelu ja kultuuri ning linnavalitsemist.
New York on ka oluline mittetulundusliku hariva ajakirjanduse keskus. Vanim üldkättesaadav telekanal Ameerika Ühendriikides on 1971. aastal loodud Manhattan Neighborhood Network. Linna suurim avalik telejaam ja avaõigusliku ringhäälinguteenuse esmane allikas on WNET. Avaõiguslikul raadiojaamal WNYC-l, mis oli kuni 1997. aastani linna omandis, on USA suurim kuulajaskond.
Linna kaks praegustMajor League Baseballi (MLB) kuuluvat pesapallimeeskonda onNew York Mets jaNew York Yankees, kes võistlevad igal hooajal kuues mängus, mida kutsutakse Subway Seriesiks. Yankees on võitnud pesapalli profiliiga finaalsarjaWorld Seriesi rekordiliselt 27 korda, samas kui Mets on võitnud selle kahel korral. Linnas baseerusid kunagi ka Brooklyn Dodgersi (nüüdLos Angeles Dodgers) ja New York Giantsi (nüüdSan Francisco Giants) klubid. Mõlemad meeskonnad kolisid California osariiki 1958. aastal. Linnal on kaksMinor League Baseballi kuuluvat meeskonda: Brooklyn Cyclones ja Staten Island Yankees.
USA lahtisi meistrivõistlusi tennises peetakse igal aastal augustis ja septembris Queensis Flushing Meadowsi väljakutel
JäähokiklubiNew York Rangers esindab linnaNational Hockey League'is (NHL). New Yorgi linnastus tegutseb veel kaks NHL-i klubi:New Jersey Devils, kes mängibNew JerseysNewarki lähistel ja meeldib peamiselt New Jersey põhja- ja keskosa fännidele, ningNew York Islanders, kes mängibLong Islandil Nassau maakonnas ning köidab oma Nassau ja Suffolki maakonnast pärit pöidlahoidjaid. See on ainus juhus, mil kolm meeskonda ühest ja samast suurlinnast mängib ühes neljast peamisest Põhja-Ameerika profispordiliigast.
National Basketball Associationisse (NBA-sse) kuulub linnameeskondNew York Knicks jaWomen's National Basketball Associationisse (WNBA-sse) naiskondNew York Liberty. Suurlinnapiirkonnas tegutseb ka võistkondNew Jersey Nets, kes jagab praegu koos Devilsitega Prudential Centerit Newarkis, kuid kolib ümber Brooklynisse Barclays Centerisse, kui see 2012. aastal valmib, misjärel saab võistkond nimeks Brooklyn Nets. Esimesed kolledžitevahelised meistrivõistlused korvpallis – National Invitation Tournament – peeti New Yorgis 1938. aastal ning need on sestpeale ikka seal toimunud.Harlemis Rucker Parkis asub kuulus väljak, kus suvistel võistlustel osaleb palju elukutselisi sportlasi.
Queensis toimuvadUSA lahtised meistrivõistlused tennises, mis on üks neljast igal aastal toimuvastsuure slämmi turniirist.New Yorgi maraton on üks osavõtjarohkeimaid maratone maailmas ning lõpetanute arvu poolest kuuluvad 2004.–2006. aasta jooksud kolme suurima maailmas peetud maratoni hulka (2006. aastal oli lõpetanuid 37 866). Millrose Games on iga-aastane kergejõustikuvõistlus, mille oluline ala on võidujooks Wanamaker Mile. Tähtis osa linna spordielus on ka poksil, mille näiteks on igal aastal Madison Square Gardenis peetav harrastuspoksivõistlus Golden Gloves.
Paljud spordialad on seotud New Yorki sisserännanute kogukondadega. Tänavapesapalli (stickball) muutsid 1930. aastatel saksa, iiri ja itaalia linnaosades populaarseks töölisklassinoored. Üks Bronxi tänav nimetatigi New Yorgi kõige kuulsama tänavaspordi auks ümber Stickballi puiesteeks.
Ettevõtted on reastatud tulude põhjal New Yorgis ja USA-s 2010. aasta seisuga. Finantsteenuseid osuvad äriühingud on märgitud kollase värviga. Allikas: Fortune 500[102]
New York on rahvusvahelise majanduse ja kaubanduse ülemaailmne keskus ningLondoni jaTōkyō kõrval üks kolmestmaailmamajanduse juhtimiskeskustest. Linn on suurim panganduse ja rahanduse, jaekaubanduse, maailmakaubanduse, transpordi, turismi, kinnisvara, nii uue meedia kui ka traditsioonilise meedia, reklaaminduse, õigusteenuste, raamatupidamise, kindlustuse, teatri, moe ja kunsti keskus Ameerika Ühendriikides. 2010. aastal oli New Yorgi suurlinnapiirkonnasisemajanduse koguprodukt ligikaudu 1,28 miljardit dollarit, seega on tegemist USA suurima majanduspiirkonnaga ning vastavalt väljaande IT Week andmetele maailma suuruselt teise majanduslinnaga. Ajalehe Cinco Dias andmetel kontrollis New York 2008. aasta lõpuks 40% maailmarahandusest, mis tegi temast maailma suurima finantskeskuse.
Wall Streetil asuvNew Yorgi börs on oma nimekirja kantud ettevõtete turu kogukapitalisatsiooni poolest maailma suurim börs
New York on olnud maailma 120 linna hulgas esimesel kohal nii kapitali, ettevõtjate kui ka turistide ligimeelitamise suhtes.
New Yorgis asuvad paljude korporatiivsete suurettevõtete peakorterid, mille hulgas on 45 ajakirja Fortune koostatavasse pingeritta "Fortune 500" kuuluvat firmat. New York on teiste Ameerika linnade hulgas ainulaadne ka selles shutes, et seal paikneb suur hulk välismaiseid ettevõtteid. Iga kümnes töökoht linna eraettevõtluses asub välisfirmas. Manhattanil oli 2001. aastal 32 860 000 m² kontoripinda. Manhattani kesklinn on USA suurim keskne ärirajoon. Lower Manhattan on suuruselt kolmas ärirajoon USA-s ning seal asuvadNew Yorgi börs (Wall Streetil) jaAmeerika väärtpaberibörs NASDAQ, mis esindavad vastavalt maailma suurimaid ja suuruselt järgmisi börse, kui arvutada päeva keskmise kauplemismahu ja üldise turukapitalisatsiooni järgi. Finantsteenused moodustavad linna palgatulust üle 35%.
Linna majanduselu peamine tugisammas on kinnisvara – 2006. aastal oli New Yorgi kinnisvara koguväärtus 802,4 miljardit dollarit. Kõige suurema turuväärtusega (2006. aastal 1,1 miljardit dollarit) omand linnas onTime Warner Center. New Yorgis asub ka mitu kõige väärtuslikumat valdust nii riiklikul kui ka ülemaailmsel tasandil. Park Avenue 450 müüdi 2. juulil 2007 510 miljoni dollari eest (ehk ligikaudse hinnaga 17 104 USD/m²), millega purustati vaevalt üks kuu varem, juunis 2007, Madison Avenue 660 asuva kontoripinna eest makstud USA hinnarekord (15 887 USD/m²).
Linna tele- ja filmitööstus onHollywoodi järel riigis teisel kohal. Loomemajandus, nagu uus meedia, reklaamindus, moekunst, kujustus ja arhitektuur, toodab pidevalt uusi töökohti ning New Yorgil on kõnealustes majandusharudes tugev konkurentsieelis.
Samuti edendatakse kõrgtehnoloogilisi tööstusharusid, nagubiotehnoloogia,tarkvaraarendus,mängude väljatöötamine jainternetiteenused, mida toetab linna asend mitme üleatlandilisekiudoptilise ühendusliini sihtkohas. Muude oluliste sektorite hulgas on meditsiiniuuringud ja -tehnoloogia, mittetulundusühendused ja ülikoolid. Tootmine moodustab tööhõivest suure, kuid järjest väiksemaks jääva osa. Mõningad peamised tooted on rõivad, kemikaalid, metallitooted, töödeldud toit ja mööbel. Linna kõige stabiilsem põhitootmisvaldkond on toiduainetööstus, mille kasum on 5 miljardit dollarit ja mis annab tööd rohkem kui 19 000 elanikule. Peamine eritoode, mida eksporditakse New Yorgist 234 miljoni dollari eest aastas, on šokolaad.
Times Square on igal aastal kõige külastatavam turismiobjekt USA-s ja ajakirja Travel + Leisure 2011. aasta oktoobrinumbri andmetel kõige turistirohkem koht maailmas
Alates linnaosade ühinemisest 1898. aastal on New Yorgil olnud suurlinnaomavalitsuse staatus linnapea-volikogu valitsemisvormiga. New Yorgi linnavalitsus on rohkem tsentraliseeritud kui enamikus USA linnades. New Yorgi keskvalitsus vastutab üldhariduse, parandusasutuste, raamatukogude, avaliku julgeoleku, puhkevõimaluste, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning hoolekandeteenuste eest. New Yorgi volikogu on ühekojaline organ, mis koosneb 51 liikmest, kelle ringkonnad on määratletud territoriaalsete rahvastikupiiride alusel. Linnapea ja volikogu liikmed valitakse kuni kolmeks järjestikuseks neli aastat kestvaks tsükliks, kuid pärast nelja-aastast vahet võib neid uuesti valida.
New Yorgi raekoda on vanim raekoda Ühendriikides, mis siiani täidab oma algseid omavalitsuslikke ülesandeid
Praegune linnapeaMichael Bloomberg, endinedemokraat, veel varemvabariiklane (2001–2008) ja praegu poliitiliselt sõltumatu, osutus valituksvabariiklaste jaIseseisvuspartei nimekirjasDemokraatliku jaTöötavate Perede Partei vastaskandidaatide vastu nii aastal 2001 (50,3% häältest 47,9% vastu), 2005 (58,4% 39% vastu) kui ka 2009 (50,6% 46% vastu). Bloomberg on tuntud riigi käest linna haridusvõrgustiku üle kontrolli võtmise, detailplaneeringu muutmise, majandusarengu, mõistliku eelarve haldamise ja jõulise tervishoiupoliitika poolest. Oma teisel ametiajal viis ta läbi koolireformi, vähendas vaesust ning kehtestas oma haldusaparaadile ranged eesõigused relvade omandamise ja valdamise kontrolli suhtes. 2006. aastal asutas ta koosBostoni linnapeaThomas Meninoga organisatsiooni "Linnapeade liit ebaseaduslike relvade vastu", mille eesmärk on "muuta ühiskond turvalisemaks, eemaldades tänavatelt ebaseaduslikud relvad". Suurem osa omavalitsusameteid onDemokraatliku Partei mõjuvõimu all. 2008. aasta novembri seisuga oli 67% linnas registreeritud hääleõiguslikest elanikest demokraadid. Alates 1924. aastast ei ole vabariiklased võitnud New Yorgis ühtegi osariiklikku ega presidendivalimist. Erakondade programmides on kesksel kohal taskukohase hinnaga eluasemed, haridus, majandusareng ja tööjõupoliitika, mis on linnas olulise tähtsusega.
New York on USA kõige olulisem poliitiliste vahendite kogumise allikas, sest riigi viiest peamisest kõige enam poliitilisi annetusi teinud sihtnumbriga piirkonnast neli asubManhattanil. Parim sihtnumber on 10021 Upper East Side'il, kust saadi suurim osa rahastGeorge W. Bushi jaJohn Kerry 2004. aasta valimiskampaania jaoks. Linnas puudub tasakaal föderaal- ja osariigi valitsusele määratud maksete vahel. Linn saab teenustasuna 83 senti iga dollari pealt, mille ta kannab maksudena üle föderaalvalitsusele (ehk saadab igal aastal 11,4 miljardit dollarit rohkem, kui tagasi saab). Lisaks annab linn igal aastalNew Yorgi osariigile 11 miljonit dollarit rohkem, kui tagasi saab.Kõikide linnaosade piirid langevad kokkuNew Yorgi Ülemkohtu kohtupiirkonnaga ning linnaosades asuvad ka muud osariigi- ja linnakohtud. Lisaks asub Manhattanil ülemkohtu apellatsiooniosakonna esimene talitus ja Brooklynis apellatsiooniosakonna teine talitus. Raekoja lähedal asuvate föderaalkohtute hulgas on New Yorgi lõunaringkonna USA ringkonnakohus, USA teise ringkonna apellatsioonikohus ning rahvusvahelise kaubanduse kohus. Brooklynis paikneb New Yorgi idaringkonna USA ringkonnakohus.
New Yorgis kasutatakseühistransporti USA linnadest kõige rohkem ning linna bensiinitarbimine on praegu sama suur, kui oli kogu riigi keskmine tarbimine 1920. aastatel. 2006. aastal säästeti linna tiheda ühistranspordivõrgustiku abil 1,8 miljardit USAgallonit (6 800 000 m3) naftat. New Yorgis säästetakse pool kogu riigis ühistranspordi abil kokku hoitavast naftast. Tänu linna rahvastiku tihedusele, vähesele autokasutusele ja ühistranspordi kõrgele kasutegurile on New York üks kõigeenergiatõhusamaid linnu USA-s. Kui riigi keskminekasvuhoonegaasideheitkogus on 24,5 tonniCO2 ekvivalenti inimese kohta, siis New Yorgis on see näitaja 7,1. Kuigi newyorklased moodustavad 2,7% riigi elanikkonnast, tekitavad nad kõigest 1% riigikasvuhoonegaasideheitest. Keskmine newyorklane tarbib üle 50% vähem elektrit kuiSan Francisco elanik ja alla veerandiDallase elaniku tarvitavast elektrikogusest.
Viimastel aastatel on linn pööranud rohkem tähelepanukeskkonnamõju vähendamisele. Suured kontsentreeritud saastekogused on põhjustanud New Yorgi linnaelanike hulgas paljuastma- ja muude hingamisteede haiguste juhtumeid. Linnavalitsusel tuleb ametiruumidesse ja ühiskondlikesse hoonetesse osta üksnes kõigeenergiasäästlikumaid seadmeid. New Yorgis on riigi suurim puhta õhu jõul diiselhübriidajamiga töötavate ja surugaasi kasutavate busside park. 2010. aasta suveks oli linnas 3715hübriidtaksot ja muud puhast diislit kasutavat sõidukit, mis moodustasid ligikaudu 28% New Yorgis kasutatavast taksopargist ehk rohkem kui üheski teisesPõhja-Ameerika linnas.
Linna varustab joogiveega looduskaitsealustes Catskilli mägedes asuv veelahe. Tänu veelahkme terviklikkusele ja puutumatule loodusliku vee filtreerumissüsteemile on New York üks neljast suuremast USA linnast, kus joogivesi on piisavalt puhas ega vaja puhastamist veepuhastusjaamades.
New York on ainus linn USA-s, kus suuremal osalleibkondadest (52%) ei ole autot.Manhattani elanikest on auto üksnes 22%-l.
Alates 2005. aastast on USA 25 suurima linna hulgas esinenud New Yorgis kõige vähemkuritegevust. Linn on muutunud oluliselt turvalisemaks pärast seda, kuikuritegevus 1980. aastatel ja 1990. aastate alguses linna paljusid piirkondi mõjutanud n-öcrack'i-epideemia tõttu järsult kasvas ja kiiresti ka vähenes. 2002. aastaks olikuritegevust New Yorgis umbes sama väheUtah' osariigis Provos ning linn oli selles suhtes USA 216 üle 100 000 elanikuga linna hulgas 197. kohal. Vägivallakuriteod New Yorgis vähenesid aastatel 1993–2005 rohkem kui 75% ning nende arv on jätkuvalt langenud ka neil perioodidel, mil see kogu riigis kasvas. 2005. aastal oli mõrvade arv alates 1966. aastast madalaimal tasemel ning esimest korda pärast kuritegevusstatistika avaldama hakkamist 1963. aastal registreeriti 2007. aastal linnas vähem kui 500 mõrva. New Yorgis on 95,1% kõigist mõrvaohvritest ja 95,9% kõigist tulistamisohvritest, aga samas ka 90,2% mõrva ja 96,7% kellegi tulistamise eest arreteeritutest mustanahalised või hispaania keelt emakeelena kõnelejad.
Sotsioloogid ja kriminoloogid ei ole jõudnud üksmeelele küsimuses, mis on linna kuritegevuse taseme järsu langemise põhjus. Mõned omistavad selleNew Yorgi politsei uue taktika, sealhulgas CompStati ja nn katkise akna teooria rakendamisele. Teised viitavadcrack'i-epideemia ja demograafiliste muutuste lõppemisele.
New Yorki on kaua seotudorganiseeritud kuritegevusega, alates jõukude Forty Thieves ('40 varast') ja Roach Guards ('särjevahid') tegutsemisest 1820. aastatel Five Pointsis. 20. sajandil tegutsesmaffia, mida kontrollis viis perekonda ning mis on senini suurim ja võimsaim kuritegelik organisatsioon linnas. 20. sajandi teisel poolel kerkisid esile jõugud Black Spades jt. On teada, et juba 1850. aastal peeti New Yorgis üle 200 peamiselt noortejõukude vahelise sõja. Tänapäeval annavad New Yorgis tooni sellised jõugud nagu Bloods, Crips, Latin Kings ja MS-13.
Linna riigikoolide võrgustik, mida haldab New Yorgi haridusosakond, on Ameerika Ühendriikide suurim. Enam kui 1200 põhi- ja keskkoolis õpib umbes 1,1 miljonit õpilast. Sõltumatud koolid, mida osaliselt rahastab riik, hõlmavad Success Academy sõltumatuid koole ja riiklikke ettevalmistuskoole. Linnas tegutseb veel ligikaudu 900 ilmalikku ja religioosset erakooli. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel õppis New Yorgi kõrgkoolides u 594 000 üliõpilast, mis on suurim näitaja kõigi USA linnade hulgas. 2005. aastal oli viiestManhattani elanikust kolmel kolledžiharidus ja igal neljandal oli kõrgem kraad, mis moodustab Ameerika linnade hulgas ühe suurima kõrgharidusega inimeste kogumi.
Linnas tehakse palju teadusuuringuid meditsiini ja bioteaduste vallas. New Yorgis antakse igal aastal välja Ameerika Ühendriikide kohta kõige rohkem doktorikraade bioteaduste alal. Linnas töötab 40 000 tegevusloaga arsti ja 127 kohalikes haridusasutustes õppinut onNobeli auhinna laureaadid.National Institutes of Health rahastab igal aastal New Yorgi kõigi USA linnade hulgas suuruselt teise summaga. Suuremate biomeditsiini vallas tegutsevate uurimisasutuste hulgas on Memorial Sloan-Ketteringi vähikeskus, Rockefelleri ülikool, SUNY Downstate'i meditsiinikeskus, Albert Einsteini meditsiinikolledž, Mount Sinai meditsiinikool ja Weill Cornelli meditsiinikolledž. 19. detsembril 2011 teatas linnapeaMichael R. Bloomberg oma otsusest eraldada Cornelli ülikoolile ja Technion-Israeli tehnoloogiaülikoolile kaks miljardit dollaritrakendusteaduste kõrgkooli ehitamiseks Roosevelti saarele eesmärgiga muuta New York maailma keskseks tehnoloogiapealinnaks.
New Yorgi avalik raamatukogu, kus paikneb riigi kõikide avalike raamatukogude seas suurimteavikukogu, teenindabManhattanit,Bronxi jaStaten Islandit. Raamatukogul on mitu teadusuuringutega tegelevat haru, sealhulgas Schomburgi mustanahaliste kultuuri uurimise keskus.Queensis tegutseb Queensi avalik raamatukogu, mis on riigis suuruselt teine avalik raamatukogu.Brooklyni linnaosa teenindab Brooklyni avalik raamatukogu.
New Yorgi linnatransport, mis töötab ööpäev läbi, onPõhja-Ameerika kõige komplekssem ja ulatuslikumühistranspordivõrk. Iga kolmas USA ühistranspordikasutaja ning kaks kolmandikku riigi rongisõitjatest elab New Yorgis ja selle eeslinnades. Linna üheks sümboliks saanud New Yorgi metroo on kõige koormatummetroovõrkläänepoolkeral ning Grand Centrali terminal, mida rahva hulgas kutsutakse ka Grand Centrali jaamaks, on perroonide arvu poolest maailma suurimraudteejaam. New Yorgi õhuruum on üks maailma liiklustihedamaid lennukoridore.Manhattanit jaNew Jersey osariigis asuvat Bergeni maakonda ühendavGeorge Washingtoni sild on kõige kasutatavam mootorsõidukite jaoks ehitatud sild maailmas.
New Yorgis kasutatakse paljuühistransporti. Vastupidi ülejäänud USAle, kus umbes 90% pendelrändajatest sõidab tööle oma autoga, kasutas 2005. aastal linnatransporti 54,6% töö ja kodu vahet sõitvatest newyorklastest..USA Rahvaloenduse büroo andmetel kulutavad New Yorgi elanikud töölejõudmiseks keskmiselt 38,4 minutit päevas, mis on riigi suurlinnade hulgas kõige pikem sõiduaeg. Kuid tänu rohkeleühistranspordi kasutamisele kulutavad newyorklased omaleibkonna teenistusest transpordile riiklikust keskmisest vähem raha. Võrreldes teiste USA linnaelanikega säästavad newyorklased transpordi pealt igal aastal 19 miljardit dollarit.
New Yorgi metroo on marsruutide pikkuse ja jaamade arvu poolest maailma suurim linnaliiklusvõrk
New Yorki teenindavAmtrak kasutab Pennsylvania jaama. Amtrak pakub ühendustBostoni,Philadelphia jaWashingtoniga, mis asuvad piki nn kirdekoridori, ning kaugrongiliiklust teistessePõhja-Ameerika linnadesse. New Yorgi peamine linnadevahelise bussiliikluse terminal, Port Authority bussiterminal, mis teenindab iga päev 7000 bussi ja 200 000 sõitjat, on kõige koormatum bussijaam maailmas.
New Yorgimetroo on oma 468 tegutseva jaama ja marsruutide pikkuse poolest maailma suurim linnaliiklusvõrk ning iga-aastase sõitjate arvu alusel (2006. aastal 1,5 miljardit reisi) suuruselt kolmas. New Yorgi metroo on märkimisväärne ka selles suhtes, et erinevalt paljudest teistest linnadest, sealhulgasLondonist,Pariisist,Montréalist,Washingtonist,Madridist, jaTōkyōst, kus metroo ööseks suletakse, on seal peaaegu kogu võrk avatud ööpäev läbi. New Yorgi keerukasse ja ulatuslikku transpordivõrku kuulub ka Põhja-Ameerika pikimVerrazzano-Narrowsi rippsild, maailma esimene mehaaniliselt ventileeritav sõidutunnel, üle 12 000 kollase takso, Rooseveldi saare ja Manhattani vahel kurseeriv õhutramm ning Manhattanit linnas ja linnast väljas asuvate paikadega ühendavparvlaevade võrk. Kõige koormatumparvlaev Ameerika Ühendriikides onStaten Islandi praam, millega veetakse 8,4 kilomeetri pikkusel liinil Staten Islandi ja Lower Manhattani vahel igal aastal üle 19 miljoni reisija. Staten Islandi kiirraudteevõrk teenindab üksnesStaten Islandit.
Port Authority Trans-Hudson ehk PATH-rongid ühendavad kesklinna ja Lower ManhattanitNew Jersey osariigi kirdeosaga, eelkõigeHobokeni,Jersey City jaNewarkiga. Nii New Yorgi metroo kui ka PATH-rongivõrk töötavad 24 tundi ööpäevas, mis tähendab, et maailma neljast ööpäev läbi toimivast linnatranspordivõrgust kaks tegutseb täielikult või osaliselt New Yorgis (teised kaks onChicago "L" ehk maapealse metroo võrgu üks osa ningPhiladelphiat teenindav PATCO Speedline).
New Yorgi bussi- ja rongiliikluse süsteem onPõhja-Ameerika suurim ühistranspordivõrk. Raudteevõrk, mis ühendab kolme naaberosariigi (New Yorgi,New Jersey jaConnecticuti) suurimate linnade eeslinnu New Yorgiga, koosneb Long Islandi raudteest, Metro-North raudteest ja New Jersey transpordivõrgust. Ühendatud võrgud lõikuvad Grand Central terminalis ja Pennsylvania jaamas ning hõlmavad enam kui 250 jaama ja 20 raudteeliini.New York on peamine rahvusvaheline värav Ameerika Ühendriikidesse lennukiga saabujate jaoks. Piirkonda teenindab kolm suuremat lennujaama:John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam,Newark Liberty rahvusvaheline lennujaam jaLaGuardia lennujaam. New Yorgi ja New Jersey lennujaamade ametil, kes haldab kolme esimest lennujaama ja kes 2007. aastal võttis kontrolli Stewarti lennujaama üle, ongi kavas laiendada neljandat, New Yorgis Newburgh' lähedal paiknevatStewarti rahvusvahelist lennujaama, mis kergendaks toimetulekut üha suureneva reisijatehulgaga. 2005. aastal kasutas kolme lennujaama 100 miljonit reisijat ja linna õhuruum on riigis kõige koormatum.JFK jaNewarki lennujaamast väljunud rahvusvahelised lennud moodustasid 2004. aastal veerandi kõigist USA-st välismaale väljunud lendudest.
Tänu kõrgele ühistranspordi kasutamise määrale, 120 000 igapäevasele jalgratturile ja paljudele jalgsi tööl käijatele on New York kõigeenergiatõhusamsuurlinn Ameerika Ühendriikides. Jalgsikõnd ja rattasõit moodustavad 21% kõikidest linnas liikumise viisidest (sama üleriigiline näitajametrooga varustatud piirkondades on umbes 8%). 2011. aastal kõnniti Walk Score'i (kõndimisindeksi) põhjal Ameerika Ühendriikide linnadest kõige rohkem just New Yorgis.
New Yorgi tohutusuure linnatranspordivõrgu täienduseks on linnas ka ulatuslikkiirteede võrgustik, mis eri sildade ja tunnelite abil ühendab linna New Jersey põhjaosa, Westchesteri maakonna, Long Islandi ja Connecticuti edelaosaga. Kuna nimetatud kiirteed teenindavad miljoneid eeslinnaelanikke, kes sõidavad New Yorki tööle ja õhtul tagasi koju, on üsna tavaline, et iga päev, eelkõige tipptunnil, tekivad mitmeks tunniksliiklusummikud.
Kuigi New Yorgis on usaldusväärneühistransport, on linnale iseloomulikud ka selle teed ja tänavad.Manhattani tänavavõrgustiku kava mõjutas suuresti linna füüsilist arengut. Linna mitme tänava ja avenüü, naguBroadway,Wall Streeti,Madison Avenue jaSeventh Avenue nime kasutatakse ka kõnekujundina seal tegutsevate majandusharude, vastavalt teatri, rahanduse, reklaaminduse ja moeasutuste, kohta.
USA sõjaväe ainus tegutsev asutus New Yorgis onFort Hamilton, mis rajati 1825. aastalBrooklynisseAmeerika iseseisvussõja aegse väikese patarei kohale. Niisiis on see Ameerika üks pikima teenistusajalooga sõjaväeosadest. Praegu asub Fort Hamiltonis Põhja-Atlandi diviisi, USA inseneride armeekorpuse ja New Yorgi värbamispataljoni peakorter. Samuti tegutsevad seal 1179. transpordibrigaad, 722. lennundusmeditsiini eskadron ja sõjaväeteenistusse astumise komisjon.
Muud varem sõjaväe käes olnud piirkonnad linnas, mida siiani kasutatakse sõjaväeõppusteks või reservväe ja Rahvuskaardi operatsioonideks, onFort WadsworthStaten Islandil jaFort TottenQueensis.
New York on ajaloo jooksul saanud endale kümmesõpruslinna. 2006. aastal korraldati New Yorgi sõpruslinnade programm ümber ja see nimetati programmiks "New York City Global Partners", mille eesmärk on laiendada New Yorgi ja välismaiste linnade vastastoimet ning samas säilitada kümne sõpruslinna ajaloolisi suhteid.
New Yorgi sõpruslinnad (sulgudes sõpruslinnaks saamise aasta):
Nii New York kui ka tema sõpruslinnad (välja arvatudPeking) on vastava riigi kõige rahvarohkem linn, kuid erinevalt New Yorgist (jaJohannesburgist) on kõik teised linnadde facto võide jure asjaomase riigipealinn. New York ja tema sõpruslinnad on kõik olulised majanduskeskused, kuid üksnes vähesed neist on New Yorgi moodi suured meresadamad.
↑"Annual Estimates of the Resident Population for Incorporated Places over 100,000, Ranked by July 1, 2009 Population: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-01)". U.S. Census Bureau. Retrieved April 26, 2011.
↑"Welcome to the official New York City Web site". The City of New York. 2011. Retrieved 2011-09-18.
↑"Consulate General of Iceland New York Culture". Consulate General of Iceland New York. Retrieved 2012-02-13.
↑"United Nations Visitors Centre". United Nations. 2011. Retrieved April 26, 2011.
↑U.S. Census Bureau press release, "U.S. Census Bureau Delivers New York's 2010 Census Population Totals, ...", March 24, 2011, and this accompanying Microsoft Excel spreadsheet, Table 1. The Most Populous Counties and Incorporated Places in 2010 in New York: 2000 and 2010, which cites "U.S. Census Bureau, Census 2000 Redistricting Data (Public Law 94-171) Summary File, Table PL1, and ... Table P1.", retrieved on April 2, 2011
↑County and City Data Book:2007 (U.S. Census Bureau), Table B-1, Area and Population, retrieved on July 12, 2008.
↑Roberts, Sam (April 28, 2010). "Listening to (and Saving) the World's Languages". The New York Times. Retrieved April 29, 2010.
↑"New York-Newark-Bridgeport, NY-NJ-CT-PA CSA ACS Demographic and Housing Estimates: 2009". U.S. Census Bureau. Retrieved April 30, 2011.
↑"United States HISTORY New York City, New York". Retrieved May 8, 2011.
↑"The New Jersey Colony". MrNussbaum.com. Retrieved May 10, 2011.
↑"The Nine Capitals of the United States". United States Senate. Retrieved September 7, 2008.
↑"Rank by Population of the 100 Largest Urban Places, Listed Alphabetically by State: 1790–1990". U.S. Census Bureau. June 15, 1998. Retrieved February 8, 2009.
↑"The Most Jivin' Streetscapes in the World". Luigi Di Serio. 2010. Retrieved May 10, 2011.
↑"Market highlights for first half-year 2010". World Federation of Exchanges. Retrieved April 13, 2011.
↑"Chinatown New York City Fact Sheet". www.explorechinatown.com. Retrieved 2011-12-18.
↑"Academic Ranking of World Universities". Arwu.org. Retrieved January 18, 2011.
12TheEncyclopedia of New York City, ed. Kenneth T. Jackson (Yale 1995,ISBN 0-300-05536-6), page 923, citing "U.S. Department of Commerce, Bureau of the Census, Census of Population 1960 (vol.1, part A, table 28), 1970, 1980, 1990". After annexing part of the Bronx in 1874, the population of the then-New York City was 1,206,299 in 1880 and 1,515,301 in 1890.
↑U.S. Census, fromTheWorld Almanac and Book of Facts, 1929 (reprinted in 1971 by American Heritage Press and Workman Publishing,ISBN 0-07-071881-4), page 503.
↑"Population Density", Geographic Information Systems– GIS of Interest. Accessed 2007-05-17. "What I discovered is that out of the 3140 counties listed in the Census population data only 178 counties were calculated to have a population density over one person per acre. Not surprisingly, New York County (which contains Manhattan) had the highest population density with a calculated 104.218 persons per acre."
↑Evan T. Pritchard: Native New Yorkers: the legacy of the Algonquin people of New York, lk 27 (2002);ISBN 1-57178-107-2
↑James M. Volo, Dorothy Denneen Volo: Family life in Native America. lk 290
↑Allen W. Trelease:Indian affairs in colonial New York: the seventeenth century, lk 62;University of nebraska press(1997);ISBN 0-8032-9431-X
↑Rankin, Rebecca B., Cleveland Rodgers (1948). New York: the World's Capital City, Its Development and Contributions to Progress. Harper.
↑Wpa Writer's Project:A Maritime History of New York, lk 246;Going Coastal Productions (2004)ISBN 0-9729803-1-8
↑Frederick M. Binder, David M. Reimers: All the Nations Under Heaven: An Ethnic and Racial History of New York City, lk 4;(1996)ISBN 0-231-07879-X
↑Pieter Schaghen Letter 1626: "... hebben t'eylant Manhattes van de wilde gekocht, voor de waerde van 60 gulden: is groot 11000 morgen. ... "("... They have purchased the Island Manhattes from the Indians for the value of 60 guilders. It is 11,000 morgens in size ...)
↑"Value of the Guilder / Euro". International Institute of Social History. Retrieved August 19, 2008.
↑"Letter describing purchase by Pieter Schaghen from Dutch National Archive, The Hague, with transcription". Nnp.org. Retrieved October 28, 2010.
↑Miller, Christopher L., George R. Hamell; Hamell, George R (September 1986). "A New Perspective on Indian-White Contact: Cultural Symbols and Colonial Trade". The Journal of American History (Organization of American Historians) 73 (2): 311–328. doi:10.2307/1908224. JSTOR 1908224.
↑Homberger, Eric (2005). The Historical Atlas of New York City: A Visual Celebration of 400 Years of New York City's History. Owl Books. lk 34.ISBN 0-8050-7842-8.
↑"Gotham Center for New York City History" Timeline 1700–1800
↑"Timeline of Yellow Fever in America". Public Broadcasting Service (PBS).
↑"The Early History of Yellow Fever" (PDF). Pedro Nogueira, Thomas Jefferson University. 2009.
↑Moore, Nathaniel Fish (1876). An Historical Sketch of Columbia College, in the City of New York, 1754–1876. Columbia College. lk 8.
↑Trinity Church bicentennial celebration, May 5, 1897 By Trinity Church (New York, N.Y.) lk 37
↑"The People's Vote: President George Washington's First Inaugural Speech (1789)". U.S. News and World Report. Retrieved September 1, 2008.
↑Ira Rosenwaike (1972)."Population history of New York City". lk 55.
↑Bridges, William (181 1). Map Of The City Of New York And Island Of Manhattan With Explanatory Remarks And References.; Lankevich (1998), lk 67–68.
↑Mushkat, Jerome Mushkat (1990). Fernando Wood: A Political Biography. Kent State University Press. lk 36.ISBN 0-87338-413-X.
↑"African-Americans in New York City, 1626–1863 by Leslie M. Harris". Department of History at Emory University.
↑"Cholera in Nineteenth Century New York". VNY, City University of New York.
↑Cook, Adrian (1974). The Armies of the Streets: The New York City Draft Riots of 1863. lk 193–195.
↑The 100 Year Anniversary of the Consolidation of the 5 Boroughs into New York City, New York City. Retrieved June 29, 2007.
↑"Cornell University Library: Triangle Factory Fire". Cornell University. Retrieved September 1, 2008.
↑Ira Rosenwaike (1972)."Population history of New York City". lk 78.
↑"New York Urbanized Area: Population & Density from 1800 (Provisional)". Demographia.com. Retrieved July 8, 2009.
↑Allen, Oliver E. (1993). "Chapter 9: The Decline". The Tiger – The Rise and Fall of Tammany Hall. Addison-Wesley Publishing Company.ISBN 0-201-62463-X.
↑Burns, Ric (August 22, 2003). "The Center of the World – New York: A Documentary Film (Transcript)". PBS. Retrieved September 1, 2008.
↑Christopher Effgen (September 11, 2001). "New York Crime Rates 1960–2009". Disastercenter.com. Retrieved October 28, 2010.
↑"2008 9/11 Death Toll". Associated Press. July 2008. Retrieved September 11, 2006.
↑"Report: WTC Faces Up To 3-Year Delay". Associated Press via New York Post. (New York, New York). June 30, 2008. Retrieved July 5, 2008.
↑"Mayor Giuliani Announces Amount of Parkland in New York City has Passed 28,000-acre Mark". New York City Mayor's Office. February 3, 1999. Retrieved September 1, 2008.; "Beaches". New York City Department of Parks & Recreation. Retrieved September 1, 2008.
↑"Workforce Diversity The Stonewall Inn, National Historic Landmark National Register Number: 99000562". National Park Service, U.S. Department of the Interior. Retrieved April 30, 2011.
↑"City Park Facts". The Trust for Public Land, Center for City Park Excellence. June 2006. Retrieved September 1, 2008.[
↑"General Information". Prospect Park Alliance. Retrieved September 1, 2008.
↑Ladies and gentlemen, the Bronx is blooming! by Beth J. Harpaz, Travel Editor of The Associated Press (AP), June 30, 2008, retrieved on July 11, 2008
12U.S. Census Bureau, Population Division, Table 5. Annual Estimates of the Resident Population for Minor Civil Divisions in New York, Listed Alphabetically Within County: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-05-36)] and Table 1. Annual Estimates of the Resident Population for Incorporated Places Over 100,000, Ranked by July 1, 2009 Population: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-01), Release Date: June 2010, retrieved on July 31, 2010
123U.S. Census Bureau, Population Division, Table 5. Annual Estimates of the Resident Population for Minor Civil Divisions in New York, Listed Alphabetically Within County: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-05-36) and Table 1. Annual Estimates of the Resident Population for Incorporated Places Over 100,000, Ranked by July 1, 2009 Population: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-01), Release Date: June 2010, retrieved on July 31, 2010
↑Ward, Candace (2000). New York City Museum Guide. Dover Publications. lk 72.ISBN 0-486-41000-5.
↑Roberts, Sam (January 10, 2006). "Black Incomes Surpass Whites in Queens". The New York Times. Retrieved September 1, 2008.
↑"Staten Island Greenbelt | New York-New Jersey Trail Conference". Nynjtc.org. Retrieved October 28, 2010.
↑Fortune 500 website (New York state), retrieved July 20, 2011, and Fortune, Volume 163, Number 7 (May 23, 2011), page F-45
.jpg)
.JPG)
