Igal närvirakul ontuuma sisaldavrakukeha ehkperikaarüon,dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, jaakson – pikk jätke, mis juhib signaale läbisünapsi närvirakust välja.
Närviraku membraanid on justkui peaaju 'suhtlusvõrgustikud' (inglcommunication centers), kuna läbi nende närvirakud suhtlevad, lisaks kontrollivad membraanidtoitainete sisenemise ja jääkainete väljutamise protsesse.
Närvirakke võib eristada mitmete tunnuste alusel, sealhulgas geeni ekspressiooni, morfoloogia, neurotransmitterite profiili, membraani biofüüsikaliste omaduste, erutuvuse ja muude tunnuste põhjal[3].
Närvirakkude morfoloogilise klassifikatsiooni järgi jagunevad neuronid väga erinevateks rühmadeks. Jätkete olemasolu ja nende koguse järgi liigitatakse närvirakud:[4]
multipolaarsed neuronid – palju dendriite ja üks akson, levinuim neuronite vorm inimesel.
pseudounipolaarsed neuronid – dendriit ja akson on arenemise käigus kattunud ühise kattega ja ei ole seega valgusmikroskoobis teineteisest eristatavad, neid leidubspinaalganglionites;
Närvirakke võib eristada kasutatava neurotransmitteri ehk neurovirgatsaine alusel[5]
Glutamatergilised neuronid – närvirakud, mis kasutavad erutusvirgatsainetglutamaati.
GABAergilised neuronid – närvirakud, mis kasutavad pidurdusvirgatsainetGABA (gamma-aminovõihape).
Kolinergilised neuronid – närvirakud, mis kasutavad neurovirgatsainenaatsetüülkoliini. Näiteksalfamotoneuronid, mis kontrollivad lihasrakkude tegevust, on kolinergilised neuronid.
Dopaminergilised neuronid – närvirakud, mis kasutavad neurotransmitterinadopamiini. Näiteksmustaines (ladina k.Substantia nigra) paiknevad närvirakud, misParkinsoni tõve vältel degenereeruvad, on dopaminergilised neuronid.
Serotonergilised neuronid – närvirakud, mis kasutavad neurovirgatsainenaserotoniini.
Oluline on rõhutada, et üks närvirakk võib kasutada mitut neurotransmitterit/neuropeptiidi. Näiteks toitumiskäitumist reguleerivadhüpotalamuse neuropeptiid Y positiivsed neuronid vabastavad ka pidurdusvirgatsainet GABA[6].
Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud eijagune. Närvirakke vahetavad välja närvi-tüvirakud, mis liiguvadhipokampuse (hammaskääru) jahaistmissibula kaudu peajju ja mis valmistatakse seal ette uuteks närvirakkudeks.
Areng jätkub ka pärast (kuni kuu ja kauem) närvipesasse asumist ja järk-järgult kaorganismi kasvades.[7]
Inimestel seostatakse närvirakkudega mitmesuguseid patoloogilisi ja haiguslikke seisundeid.Parkinsoni tõve põhjustavad uurijate arvatespeaaju erinevates piirkondades hävivad närvirakud.[8]
Inimeste nakatumiselinimese herpesviirus 1-ga (HSV-1) säilivad viiruseosakesed närvirakkudes kogu elu. Viiruse aktiveerudes liiguvad herpesviiruse osakesednärvikiudu pidi nahale ja võivad põhjustada osadel inimestelhuuleohatise teket.[9]
↑Krashes M.J., Shah B.P., Koda S., Lowell B.B. (2014) "Rapid versus delayed stimulation of feeding by the endogenously released AgRP neuron mediators GABA, NPY, and AgRP." 2013 Oct 1;18(4):588-95. doi: 10.1016/j.cmet.2013.09.009
Leonid L. Moroz, Romanova, Daria Y. Alternative neural systems: What is a neuron? (Ctenophores, sponges and placozoans). –Frontiers in Cell and Developmental Biology,2022, 10.Täistekst.
R. Douglas Fields ja Beth Stevens-Graham,New Insights into Neuron-Glia Communication, Science. 18. oktoober 2002; 298(5593): 556–562.doi: 10.1126/science.298.5593.556, PMCID: PMC1226318, NIHMSID: NIHMS2843, veebiversioon(inglise keeles)
