Nelitis on kirikuarhitektuuris ristikujulisekirikupikihoone jatranseptikesklöövide ristumiskohas moodustuv ruudukujuline ala. Nelitist võib katta lame lagi,võlv võikuppel, nelitise kohale võib olla ehitatudnelitistorn, mida neljast nurgast toetavad nelitisepiilarid. Nelitistorn võib olla kasutusel kellatornina[1].
Nelitiseks nimetatakse mõnikord karistkuppelkiriku või muu nelinurksetsentraalehitise keskset võlvikut[2][3].
Traditsiooniliseltilmakaarte suunas orienteeritud kiriku puhul jääbkooriruum nelitisest ida poole, pikihoone läände. Transepti harud on suunatud vastavalt põhja ja lõunasse.
Romaani kirikutes kattis nelitist lame puitlagi,hulknurknekloostervõlv, ümmargunekuppellagi, vaheltambuuriga, või akendega varustatud nelinurknelatern. Gooti arhitektuuris oli nelitis enamasti võlvitud, sageli rikkalikuma roidestikuga kui löövid. Kupliga kaetud nelitise puhul kaasnesid taas nelitist valgustavad aknad ja kuppellagi oli kaetud illusionistlike maalingutega.
Nelitist tähistas hoone välisarhitektuuris eriti eelromaani jaromaani kirikutel selle kohal kõrguv nelitistorn võikuppel. Hispaanias ja Itaalias oli kuppel romaanikas enam levinud, mujal Euroopas oli tavaline mitmekorruseline nelinurkse või hulknurkse põhiplaaniga torn. Et nelitist ümbritsevad sambad või piilarid pidid kandma ka torni raskust, tehti need sageli muudest jämedamad.Ottode stiilis kahe põikhoonega kirikutelSaksamaal, naguHildesheimi Miikaeli kirikul, on kaks nelitist, idapoolne ja läänepoolne, ja kaks nelitistorni.Auvergne'i romaanikas esineb nelitise erikujumassif barlong, mis kõrgendab transepti nelitisepoolsed võlvikud nelitisekõrguseks.
Inglismaa jaNormandiagooti kirikutel säilib massiivne nelitistorn ka gooti arhitektuuris;Prantsusmaa gootikas ja mujal Euroopas nelitise kohale torni ei ehitata, naguChartresi katedraalil, või püstitatakse nelitise keskkohta väike elegantneharitorn, nagu onAmiensi katedraalil või La FlèchePariisi Jumalaema kirikul.
Alates renessansist eelistatakse nelitist kroonida, kui üldse, kergema ja elegantsema kupliga. Esimesed nelitiskuplid kerkivad Itaalias 16. sajandi algul, mujal alates 17. sajandist. Näiteid: renessansiaegsedPeetri kirikRoomas jaFirenze toomkirik (Firenzes katab küll kuppel kogu hoone laiuse, mitte vaid ristuvad kesklöövid), barokne St-Paul-St-LouisPariisis, klassitsistlikudUrbino toomkirik jaSt. PaulLondonis.
-cupola_2.jpg)
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)| Gooti arhitektuur riigiti | |
|---|---|
| Periodiseering | |
| Ruumitüübid | |
| Ruumiosad | |
| Ehituselemendid | |
| Seotud artiklid | |