Nemunas on 937 km pikk. Sellest 459 km voolab ta Valgevenes, 359 km Leedus ning 116 km Leedu jaVenemaaKaliningradi oblasti piirijõena. Nemunas on Leedu pikim jõgi, pikkuselt on ta Valgevenes 3. ja Läänemere vesikonnas 4. Ülemjooksul, enneVusaga ühinemist kannab ta nime Niomaniec. Varem oli jõe lähe kaugemal, väidetavalt olevat Nemunas varem alanudŁošaga samast allikast.[1]
Valgla on 98 200 km² ja sinna kuulub 72% Leedu territooriumist. Sügavus on kuni 5 m ja laius kuni 500 m. Vooluhulk suudmes on 678 m³/s, kuid suurvee ajal, mis onmärtsistmaini, kuni 6800 m³/s. Jõgi voolab aeglaselt, alamjooksul 2 m/s.
Jääkattes on Nemunas harilikultdetsembrist märtsi lõpuni.
Nemunasse suubub 105 jõge (1. taseme lisajõed), millest 15 on üle 100 km pikad. Neist suurimad onNeris,Nevėžis,Ščara jaŠešupė. Tal on isegi 11. taseme lisajõgesid.
Nemunas koos lisajõgedega ning jõe valgla
Nemunasel on tähtis positsioon Kura lahe elustiku säilitamisele. Nemunasest tulev vesi hoiab lahe vee värske ja võimaldab seal elada nii magevee- kui merekaladel. Nemunase delta laieneb lahe arvel.
↑"Arhiivikoopia".Originaali arhiivikoopia seisuga 7. november 2017. Vaadatud 25. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
