1922. aasta veebruaris Moskvas toimunud nõupidamisel otsustati, etÜlevenemaalise Kesktäitevkomitee delegatsioon on volitatud esindama Venemaad, Ukrainat, Valgevenet, Aserbaidžaani, Armeeniat, Gruusiat, Buhhaarat, Horezmi ja Kaug-Ida Vabariiki (loodud aprillis 1921) rahvusvaheliselGenova konverentsil (aprillis 1922). Selleks lisati delegatsiooni Ukraina, Aserbaidžaani, Gruusia ja Armeenia esindajad. Delegatsioonil oli õigus sõlmida lepinguid kõikide nimel.
Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti tulemusel nõudis NSV Liit (Saksamaa diplomaatilisel toel) 1940. aastalBessaraabia piirkondaRumeenialt Nõukogude Liidule, ähvardades nõudmiste mittetäitmisel Rumeeniat sõjaliseinvasiooniga.28. juunil 1940 tungisid Punaarmee väed Bessaaraabiasse jaPõhja-Bukoviinasse ning okupeerisid ja annekteerisid alad. Bessaraabia põhiosas moodustatiMoldaavia NSV, mille koosseisu liideti ka enne Ukraina NSV-sseMoldaavia ANSV-na kuulunudTransnistria. Bessaraabia äärmine põhjaosa ning lõunapoolne, mereäärne osa anti Ukraina NSV-le.
Tulenevalt plaanimajandusest oli riik pidevalt hädas elanike varustamise toidu ja tarbekaupadega. Hoolimata NLKP keskkomitee algatatuduutmisest1985. aastast hakkasid Nõukogude Liidu koosseisus olevadliiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu,[viide?] mis viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks.[viide?]
NSV Liidule kuulus faktiliselt Vene SFNV-ga lepingulistes suhtes olnud nõukogude rahvavabariikide (NRV) ala:Buhhaara NRV jaHorezmi NRV (viimased võeti formaalselt NSV Liitu 1924. aastal).
Nõukogude Liidu haldusjaotust muudeti vastavalt uute territooriumide hõlvamisele ja vallutamistele korduvalt.
1939. aasta sügisel NSV Liidu alustatudTalvesõja tulemusena Soomelt äravõetud territooriumid liideti Karjala ANSV koosseisu, mis nimetati ümberKarjala-Soome NSV-ks (eksisteeris1940–1956).
Nõukogude Liidul oli maismaapiir Norra, Soome, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Türgi, Iraani, Afganistani, Hiina, Mongoolia ja Põhja-Koreaga ning merepiir Rootsi ja Jaapaniga.
Pärast 1917. aastaoktoobrirevolutsiooni oli Nõukogude Venemaa esimene põhiseadus1918. aastal vastu võetud Venemaa SFNV Konstitutsioon, millest sai1924. aastalNSV Liidu Konstitutsioon ja mille alusel moodustati NSV Liit ja muudeti1936. aastal nn stalinlik II NSV Liidu Konstitutsioon ning viimane versioon oli1977. aasta NSV Liidu Konstitutsioon.
NSV Liidu majanduslikuks aluseks oli sotsialistlik majandussüsteem, mis põhines "tootmisvahendite üldrahvalikul ehk riiklikul omandil". Riikliku (üldrahvaliku) omandi kõrval esines ka kooperatiivset ja kollektiivset põllumajanduslikku omandit. Majandustegevus põhines üldriiklikul planeerimisel.
Nõukogude Liidus oli esimene suur nälg aastatel1921–1923. Teise suure näljahäda aastatel1932–1933 põhjustas sundkollektiviseerimine, milUkrainas ja Lõuna-Venemaal suri nälga 5–10 miljonit inimest.
1930. aastatel hakkas NSV Liit taas aktiivselt tegutsema rahvusvahelises poliitikas, mõjutades poliitilisi protsesseHispaania kodusõjas.Saksamaa agressiivse välispoliitika ajal Euroopas (Sudeedimaa kriis jaMüncheni kokkulepe) seisis NSV Liit äraootaval positsioonil. Seejärel aga, laveeridesSuurbritannia-Prantsusmaa ning Saksamaa kavandatavates liitudes, sõlmis 23. augustil 1939 Saksamaaga Molotovi-Ribbentropi pakti ehkmittekallaletungilepingu. Pakti lisalepinguga jagati Euroopa iseseisvad ning sõltumatud riigid Saksamaa ja NSV Liidu vahelmõjusfääridesse.
1948. aastal kuulutasid juudidPalestiinas väljaIisraeli riigi. Esimese välisriigina tunnistas Iisraeli riiklikku iseseisvust NSV Liit, kes toetas järgnenudAraabia-Iisraeli sõjas 1948–1949 Iisraeli riiki ka relvastusega. NSV Liidu poliitilise toetuse eesmärk oli saavutadaLähis-Idas NSV Liidule lojaalne riik, kuna teised, Lähis-Ida araabia riigid olid traditsiooniliselt orienteeritudSuurbritanniale. Euroopast ja NSV Liidust emigreerunud vene juurtega väljarändajad olid pärast Natsi-Saksamaa üle saavutatud võituTeises maailmasõjas lojaalsed NSV Liidule jaJossif Stalinile. Kuid Nõukogude välispoliitilised ootused Iisraeli suhtes ei realiseerunud, mistõttu NSV Liit katkestas 1949. aastal suhted Iisraeliga ja hakkas juute NSV Liidus represseerima.
Jaapani okupeeritud maa-alade vabastamisel tungisNõukogude armee üle Hiina-Korea piiri ning hõivas Korea territooriumi kuni 38.paralleelini. 1946. aastal toimus neil aladel maareform ja rajatikolhoosid, suurtehased riigistati. Veebruaris1946 rajatiPõhja-Korea Ajutine Rahvakomitee, mida hakkas juhtima endineNKVD ohvitserKim Ir Sen. Nõukogude armee lahkus Korea põhjaosast1948. aastal. Ameerika väed hõivasid Korea lõunaosa, 1948. aasta mais toimusid Lõuna-Koreas parlamendivalimised ja loodiKorea Vabariik. Augustis 1948 USA armee lahkus.Sõjalis-poliitilised vastuoludKorea Vabariigi jaKorea Rahvademokraatliku Vabariigi vahel mitmesugustes sotsiaal-poliitilistes küsimustes viisid 1950. aastalKorea sõjani.
Nõukogude Liidu riigipea Mihhail Gorbatšov tegi 1980. aastate teisel poolel algust riigi reformimisega, mis viis lõpuks NSV Liidu lagunemisele.
1980. aastate keskpaigaks ei suutnud NSV Liit enam olla maailma supervõim. Hädavajalikud olid reformid välis- ja sisepoliitikas, majanduses jm. Neid asus ellu viima 1985. aastal NSV Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatšov. Tema uuenduspoliitika põhines kahel algatusel: perestroikal ja glasnostil.
Perestroika tähendas poliitilise ja majandussüsteemi reformimist. Teoks said mitme kandidaadiga valimised, mõnevõrra vähenes riigiaparaadi tsentraliseeritus ja rohkem otsustusõigust anti alumistele tasanditele (sh liiduvabariikidele). Ka majanduses vähendati tsentraliseeritud juhtimist, lubades mh kooperatiivide (väikeettevõtete) ja välisinvestoritega ühisettevõtete asutamist.
Augustiputš oli 18.–21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse.
Augustiputši ebaõnnestumise järel algasid protsessid, mis lõppesid Nõukogude Liidul lagunemisega.25. detsembril astus Gorbatšov riigipea kohalt tagasi, teatas oma ametikoha kaotamisest ja volituste üleandmisest Venemaa presidendile Boriss Jeltsinile.
.svg)
_Physiographic_Diagram_-_DPLA_-_a1d2fdebb0e50cc19ccf63bc96466e8a.jpg)
