Pärast Saksa vägede taandumist Poola territooriumilt kuulutas PoolaRegentinõukogu3. novembril1918 Poola iseseisvaks. 11. novembril 1918 alistusSaksamaaEsimese maailmasõja tulemusenaAntandile. Pärast iseseisvuse saavutamist jätkas Poola oma territooriumi laiendamist sõjalisel teel Lõuna-Galiitsias, kus oli moodustatud oktoobris 1918 sotsialistlik vasakpoolneLääne-Ukraina Rahvavabariik, piirkonna hõivasid Poola väed novembris 1918. Seejärel,21. novembril 1919 andisAntandi Ülemnõukogu Poolale 25-aastase valitsemismandaadi Ukraina Galiitsia piirkonna üle. Detsembris kuulutasSuurbritannia välisministerGeorge Nathaniel Curzon välja uue riigipiiride ümberjaotamise kava – nnCurzoni liini, mis pidi määratlema Nõukogude Venemaa ja Poola vahelise piirjoone.
1918. aastal viidi Poolas läbi valimised ning jaanuaris 1919 võeti vastu Poola Põhiseadus, mis kuulutasPoola riigi iseseisvaks ja sõltumatuks 1772. aastaRzeczpospolita piirides.
1918. aasta detsembris hõivasid Poola väed kaSaksaPreisimaa poolakatega asustatudPoznanipiirkonna. Esimese maailmasõja lõppedes oli provintsi saatus otsustamata. Poolakad nõudsid, et piirkond tuleb liita äsja iseseisvunudPoola vabariigiga, samas sakslased keeldusid mistahes territoriaalsetest järeleandmistest.Suur-Poola ülestõus puhkes 27. detsembril 1918, päev pärastIgnacy Jan Paderewski kõnet. 1919. aastal loovutas Saksamaa suurema osaPoseni provintsist, peamiselt poola rahva enamusega alad, Poolale ja see reformitiPoznańi vojevoodkonnaks.
23. jaanuaril 1919, puhkesTšehhoslovakkia ja Poola piirialadelLõuna-Sileesias asuvateCieszyni (tšehhi keelesTěšíni) ümbruse segaasustusega alade kuuluvuse üleTšehhi-Poola sõda. Tšehhid hõivasid sõjas vaidlusaluse piirkonna ning Poola oli ka rahvusvaheliselt vahendatud rahuleppes sunnitud ala kaotust tunnistama. 1920. aastal vallutas Poola uue sõjaga vaidlusaluse piirkonna Tšehhoslovakkialt tagasi ning Prantsusmaa vahendatud rahuleppe kohaselt pidi Poola tagastama vallutatud aladest osa aladestFrydeki juures.
21. aprillil1920 sõlmisidUkraina Rahvavabariigi juhtSõmon Petljura ja Poola Vabariigi juhtJózef Piłsudski koostööleppe, mille kohaselt Poola tunnistas Petljura-poolset Ukraina valitsust "pärast võitubolševike üle" ning lubas sõjalist kaasabi võitluses Nõukogude Venemaaga, mille eest vastutasuks tunnustas Petljura Galiitsia liitmist Poolaga igaveseks.
9. mail 1920 alustasidLeedu ja Nõukogude Venemaa koostööläbirääkimisi, mille eesmärgiks oli ühine sõjategevus Poola vastu, kes oli hõivanud osa leedulastega asustatud piirkondi ning kaVilniuse. Läbirääkimised, mille tulemusena Vene SFNV lubas Leedule Vilniuse oblasti lõppesid12. juulil edukalt ning Leedu väed alustasid ühist sõjategevust koos Nõukogude vägedega Poola vastu.
4. juulil 1920 alustas läänerinde juhatajaMihhail Tuhhatševski edukat pealetungi Valgevenes. Nõukogude läänerinde ja Leedu väed aga hõivasid11. juulilMinski ja14. juulilVilniuse. Juuli lõpuks hõivasid Nõukogude väed kogu Valgevene ning viisid üle sõjategevuse Poola territooriumile. 12. juulil sõlmiti rahuleping Leedu jaNõukogude Venemaa vahel ning rahulepinguga Vene SFNV tunnustasLeedu Vabariigi iseseisvust ja Leedu sai Vilniuse linna ja nnSuur-Leedu territooriumi, mille idapiir kulges ligikaudu sada kilomeetrit kaugemal kui praegu (kaValgevene aladGrodno,Lida jaVileika piirkonnas).
Leedu ja Poola vägede kokkupõrked algasid Vilniuse piirkonnas7. juulil, kui leedulased ründasid riigi kirdepiirilDūkštases Poola väeosa ja sundisid selle alistuma. 13.–14. juulil toimus teine kokkupõrgeTrakai piirkonnas, kus leedulased vallutasid Nowe Troki ja Landwarowo raudteejaama. Edasine leedulaste pealetung oli Suwałkis, kus surudes koos ida poolt kaarega ümber Leedu piiri edasitungivate Nõukogude Venemaaläänerinde vägedega Tuhhatševski juhtimisel, nõrgad Poola väed tagasi.
10. juulil teatas ebasoodsas sõjalises olukorras Poola, et on nõus väljapakutud piirigaCurzoni liinil. Järgmisel päeval saatis Suurbritannia välisministerGeorge Nathaniel Curzon Vene SFNV-le noodi nõudega peatadaPunaarmee pealetung ning sõlmida Poolaga vaherahu.16. juulil kuulasVK(b)P KKpleenum Punaarmee juhtkonna hinnangud kujunenud olukorrale ning lähtudes nende optimistlikust hinnangust, mis andis lootust võiduks Poola vägede üle, keeldus Curzoni ettepanekust. Punaarmee jätkuvat pealetungi Poolale juhtis Punaarmee Läänerinde juhatajaMihhail Tuhhatševski suunagaVarssavile, seda toetasAleksandr Jegorovi juhitavlooderinne suunagaLvivile.
Leedulased vallutasid19. juulilSejny ja30. juulilSuwałki,22. juulil vallutas Punaarmee Grodno ja suundusid edasi Varssavi poole,29. juulil hõivas lõuna pool asuvaAugustówi. Poola väed taganesidŁomża suunas, kuid Punaarmee väeosad piirasid osa neist sisse ja poolakad olid sunnitud vangilangemise vältimiseks põgenema üle piiri Ida-Preisimaale, kus sakslased nad interneerisid.
Punaarmee pealetung Varssavile 1920. aastal
Punaarmee edenes Varssavi suunas peaaegu takistamatult,Semjon Budjonnõi 1. ratsaarmee murdis Poola kaitseliinidest, Valgevenest edenema hakanud väed Tuhhatševski juhtimisel hõivasid 19. juulil Grodno, 28. juulilBiałystoki.
Augustis suutisJózef Piłsudski Poola vägede ülemjuhatajana oma jõud koondadaBugi jõe-Bresti liinile, kuid ei suutnud pealetungi peatada ning Poola väed olid sunnitud taandumaVisla taha.
16. augustil viisid Poola keskrinde väed läbi pealetungioperatsiooni läänerinde tiiva ning tagala suunas. 12.–25. augustil peetudVarssavi lahingu võitsid poolakad, kes sundisid Nõukogude Venemaa väed taganema koos Poola Revolutsioonikomiteega nädala jooksulLipski–Brest-Litovski liinile; osa läänerinde (4. armee, 2 ratsaväekorpuse ja 15. armee, 4. jalaväediviisi) väeosad jäid aga piiramisrõngasse ning taganesidIda-Preisimaale, kus nad interneeriti. 21. augustiks kaotasid Punaarmee väeosad igasuguse võitlusvõime ja 31. augustiks olid nad peaaegu kõikjal taganema löödud või vangi võetud. Budjonnõi sai lüüa Lvovi lähistel Komarówi lahingus 31. augustil.
Poola väed lõid vastupealetungi käigus Tuhhatševskit veel kord 15.–25. septembrilNeemeni (Nemunase) lahingus.
Oktoobriks stabiliseerus rinneTarnopol-Dubno-Minsk-Drisa joonel. 18. oktoobril 1920 lõppes aktiivne sõjategevus Nõukogude-Poola kujunenud piirijoonel, kuid ametlik rahuleping Venemaa SFNV ja Poola vahel sõlmiti alles pool aastat hiljem.
Punaarmeelastest sõjavangid 1920. aastal Poola sõjavangis
Sõja lõpetasRiia rahu, mis sõlmiti ühelt pooltVene SFNV (kaValgevene NSV nimel) ja Ukraina NSV ning teiselt poolt Poola Vabariigi vahel18. märtsil1921Läti pealinnasRiias. Riia rahuleping lõpetas Nõukogude-Poola sõja ja lepinguga määrati kindlaks Poola idapiir (Poolale läksid Ukraina ja Valgevene läänealad) ja reguleeriti Poola ja Nõukogude vabariikide vahelised majandusõiguslikud suhted, mille alusel loodi diplomaatilised suhted. Vene SFNV kohustus vastavalt lepingule tasumaPoola riigile aasta jooksul 30 miljonit kuldrubla Poola panuse eest Venemaa majandusse, tagastama sõjatrofeed, kõik teadus- ja kultuuriväärtused. Poola vabastati kohustustest, mis seotud Venemaa keisririigi võlgade ja muude kohustustega.
Sõja tulemusena langes Poola vägede vangi umbes 130 000 Punaarmee sõjaväelast, kes paigutati sõjavangilaagritesse Poola idaosas. Paljud neist hukkusid; ajaloolaste hulgas ei ole konsensust hukkunute arvu suhtes, samuti on küsimus pingestanud riikidevahelisi suhteid.
Artikli kirjutamine on sel kohal jäänud pooleli,jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.
.svg)
