Riigi nime Euroopa keeltes palus muuta riigi praegune juhtkond, kes18. juunil1989 kuulutas riigibirmakeelseks nimeks Pyi-daung-zu Myan-ma Naing-ngan-daw ja ingliskeelseks nimeksUnion of Myanmar.ÜRO on nimemuutust tunnustanud. Mõned riigid, sealhulgasUSA jaSuurbritannia kasutavad riigi endist nime (inglise keelesBurma), sest nad ei tunnusta sõjaväelist diktatuuri, millelt uus nimi pärineb. Ka riigi demokraatlik opositsioon kasutab endist nime. Paljud inimesed maailmas kasutavad nime "Myanmar", sidumata seda toetusega praegusele režiimile.
Eestikeelne põhinimi oli vahepeal "Myanmar", alates 2006. aasta suvest jälle "Birma" ning alates 2015. aasta aprillist[3] uuesti Myanmar.
Myanmar on mussoonkliimaga subtroopiline ja troopiline, põhiliselt mägine maa.
Myanmar on mägine maa.
Mäeahelikke lahutavadIrrawaddy,Salweeni jaSittaungi jõeorg, mis on põhja-lõunasihilised. Irrawaddy ja Salween saavad alguseHiina Rahvavabariigi territooriumil asuvaltTiibeti kiltmaalt.
Irrawaddy oru võib jaotada kolmeks osaks. Oru kitsas, hõredalt asustatud osa ulatub umbes 80 kilomeetritMandalayst põhja pool. Irrawaddy orgu valgub ka teisi kiireid mägijõgesid. Jõeoru keskosa on vähese sademetehulgaga piirkond. Omadeltas voolab jõgi 290 kilomeetri pikkuselt. Irrawaddy org on künklik. Keskosas ja deltas toimub intensiivneerosioon. Irrawaddyst ida pool piki jõeorgu kulgevad madaladBago mäed.
Irrawaddy orust lõuna pool ningArakani osariigist on 1500–3000 m (kuni 4000 meetri) kõrgusedArakani mäed. Põhja pool jätkuvad nadPatkai,Kumôni mäeahelikuna (kõrgus ulatub 5881 meetrini).
Kirdes ja idas on mägismaad, sealhulgasŠani mägismaa, mille keskmine kõrgus on 900 meetrit. Sügavas kitsas orus voolab jõgi. Šani mägismaal on levinudkarst.
Riigi lõunaosa moodustabTanintharyi piirkond, mis asubMalaisiale viivalKra maakitsusel. Seal on madalad ja keskmise kõrgusega järskude nõlvadega mäeahelikud.
Tähtsaim jõgi onIrrawaddy, mille äärsetel viljakatel madalikel elab enamik riigi elanikest.
Kogu riik peale äärmise põhjaosa asubmussoonipiirkonnas. Olenevalt pinnamoest on mussoonide mõju erinev.
Suurem osa riigist on väga sademeterikas, kusjuures sajab peaaegu ainult suvel.
Arakani osariigis jaTanintharyi piirkonnas sajab aastas kuni 5000 mm sademeid. Irrawaddy deltas sajab 1500–2500 mm ning idapoolsetel mägismaadel ja riigi põhjaosas 1000–2000 mm aastas. Kuivadel aladel Irrawaddy oru keskosas on aastane sademetehulk alla 1000 millimeetri.
Myanmaris on kolm aastaaega:
- vihmaaeg mai lõpust oktoobri keskpaigani;
- jahe aastaaeg novembri lõpust märtsi lõpuni;
- kuum aastaaeg aprillist või maist oktoobri või novembrini.
Peaaegu pool Myanmari territooriumist on kaetud metsaga.
Kõige sademeterikkamatel aladel on tavalised laialehised igihaljad vihmametsad.
Väiksema sademetehulgaga piirkondades langetavad puud kuival aastaajal lehed. Sellistest puudest on tuntuimsuur tiikpuu. See kuivem piirkond oli eelajaloolisel ajalsavann.
Irrawaddy delta oli varem soomets. Nüüd on puud langetatud, et teha ruumi põllumaale. Delta ja suurem osa rannikust on ääristatudmangroovidega.
Myanmari elanikest on 70%birmalased, 8,5%šanid, 6,2%karenid (kristlased), 4,5%arakanid (budistid), 2,4%monid, 2,2%tšinid, 1,4%katšinid ja muudetnosed; peale selle on 1...2%hiinlased ja 1%indialased.
2014. aasta rahvaloenduse andmetel oli Myanmari rahvaarv 51 419 420. Enne seda arvati, et ligikaudne rahvaarv on 56 miljonit, sest viimane sõjaväehunta korraldatud rahvaloendus toimus 1983. aastal. Eelmine usaldusväärne rahvaloendus toimus 1931. aastal.
Myanmari rahvastiku tihedus on 75,8 inimest ruutkilomeetri kohta. Tegu on piirkonna ühe hõredamalt asustatud riigiga.
Naaberriigis Tais elab 600 000 registreeritud Myanmari päritolu võõrtöölist, kuid miljonid töötavad mitteametlikult, moodustades Tais töötavatest võõrtöölistest 80%.
Iive oli 1998. aastal 1,50%, 1998. aastal 1,20%.
Keskmine oodatav eluiga oli 2002. aastal 57,2 aastat.
Imikute suremus oli 2002. aastal 77promilli.
Kirjaoskuse tase oli 2002. aastal 85,3.
Birma keelt kõneleb 70% elanikest. Kõneldakse ka vähemusrahvaste keeli:šani keelt (umbes 3,2 miljonit kõnelejat), kareni keeli (idapvoo,läänepvoo jasgoo keel, kokku 2,8 miljonit),arakani keelt (765 000),moni keelt (743 000),Hakha tšini keelt (446 000),paraugi keelt (400 000) jt. Umbes 2,5 miljonit hiina immigranti räägivadhiina keelt.Inglise keel on ärikeel.
.svg)
