 | See artikkel räägib taimest; vürtsi kohta vaata artiklitPipar |
Must pipar (Piper nigrum) onpipralistesugukondapipraperekonda kuuluvmitmeaastaneliaan.
Mustaks pipraks nimetatakse ka liaani poolküpsetest viljadest valmistatudvürtsi. Kuid samadest taimedest valmistatakse ka rohelist ja valget pipart. Erinevus seisneb selles, etvalge pipar on kuivatatud küpsedseemned,roheline pipar on kuivatatud pooltoored seemned ningmust pipar on keedetud ja küpsetatud pooltoored seemned.
Musta pipart kasvatatakseLõuna- jaKagu-Aasias,Kariibi mere saartel ningLõuna-Ameerikas.
Pipart kasvatatakse parasniiskespinnases. Pinnas peab olema sõmer ja sisaldama paljuorgaanilist ainet. Pipar ei kasva hästi kõrgemal kui 1 km merepinnast. Taimi paljundatakse 40–50 cm pikkustepistikutega. Mustal pipral on mitmeidkultivare, mis on välja valitudsaagikuse ja viljade kvaliteedi põhjal. Noored taimed seotakse puutüvede või ronimisvõre külge üksteisest umbes 2 m kaugusele. Eelistatud on karedakoorega puud, mida mööda kasvab pipar kiiremini. Oluline on, et puud pakuksid piisavalt varju ning õhu juurdepääs oleks piisav.Juured kaetakse lehtemultši jasõnnikuga. Kuivemates regioonides tuleb noori taimi kuival aastaajal esimese kolme aasta jooksul üle päeva kasta.Võrseid kärbitakse kaks korda aastas. Kärbitud võrsetippe kasutatakse omakorda uute pistikutena. Taimed hakkavad vilja kandma neljandast või viiendast aastast ning viljuvad reeglina 7 aastat.
Must pipar onronitaim. Ta kasvab puu, posti võitrellise toel kuni 4 m kõrgeks. Liaanidele omaselt, juurdub ta kergesti kohas, kus tavars maad puutub. Tal onvahelduvadsüdaja kujugaterve leheservagalehed, mis on 5–10 cm pikad ja 3–6 cm laiad. Pisikesedõied asuvad hulgakesi koos pikal sabataoliselõisikul.Tähk on rippuv ja algul 4–8 cm pikk, aga sedamööda, kuidas viljad küpsevad, kasvab see 7–15 cm pikkuseks.
Pipral onluuvili, mille läbimõõt on umbes 5 mm. Küpselt on see tumepunane ja nagu teisteski luuviljades, on selleski üksainus seeme. Õisikus on 20–30 vilja ja koristama hakatakse neid siis, kui täha alusel hakkavad esimesed viljad punaseks muutuma, aga enne seda, kui viljad on täielikult valminud. Kui viljadel lastakse valmida, kaotavad need kirbe maitse ja varisevad. Valminud pipraviljad säilivad halvasti.
Viljad kuivatatakse päikese käes. Pipraid saab kuivatada kakuivatis. Need viljad, millest tahetakse saada musti piprateri, kupatatakse enne kuivatamist. Kupatamine puhastab viljad, purustabrakukestad viljas ja kiirendab pruunistavateensüümide tööd kuivatamise ajal. Kuivatamise käigus tõmbub vili seemne ümber kokku ja tumeneb õhukeseks kortsusmustaks kihiks.
Musta pipraga maitsestatakse nii külmi kui ka soojeliha-,kala-, köögivilja-,seene- jamunatoite. Ta kuulubmarinaadide ja kuivade vürtsisegude koostisse.
- Pipar andmebaasis eElurikkus
