Kõige tähtsamat osa etendab muldtaimede ning otseselt või kaudseltloomade ja inimese elu alusena.
Organismid, eritilagundajad, omakorda etendavad tähtsat osamullatekkes. Nad toodavadhuumust ja transpordivad seda. Samuti hoolitsevad nad mulla õhutamise ja läbisegamise eest (bioturbatsioon).
Mullateaduses vaadeldakse mulda enamasti 1,00...1,50 m sügavuseni. Sageli on sellest allpool ainult peenestunudkivim, mille koostis on vähe muutunud. Ent just needmulla lõimise muutusedmullatekke käigus on eelduseks mullatüüpide detailsele eristamisele ja kirjeldamisele. Üldiselt toimub areng väga madalatest, väga kivistest muldadest sügavamate, peeneteralisemate muldadeni nõrgalt lagunenud, mineraaliderikka kivimini. Sellest areneb "väliste" mõjurite (kliima,taimkate, kasutamise viis) toimel spetsiifiliste omadustegamullatüüp.
Muldi määratakse paljudel juhtudel väheste tunnuste, näiteks mulla lõimise ja lähtekivimi järgi. Mõnikord läheb tarvis ka ulatuslikku füüsikalist ja keemilist analüüsi.
Mulla tähtsate iseloomulike omaduste seas on:
mullahorisondid, mis moodustavad eraldusjoonistruktuurilt, lõimiselt, värvuselt, plekkidelt jne erineva mulla vahel. Nad on tekkinud lähtekivimit muutvate mullatekkeprotsesside tulemusel. Nende järgnevus (mullaprofiil) määrab mullasüstemaatilise kuuluvuse.
huumuse osatähtsus, mis on orgaanilise aine (välja arvatud süsi ja antropogeensed süsinikuühendid) osatähtsus mullas.Mulla orgaaniline osa koosneb elusorganismide eritistest ja surnud organismide jäänustest ning on pidevas muutumises.
mulla söesisaldus, mis teatud muldade puhul, näiteks tuha- ja aherainemägedel näitab söesisaldust.
Mullateaduses uuritakse mitmesuguste mullavormide füüsikalis-keemilisi ja ökoloogilisi omadusi, näiteks võimet siduda pooridesse pigem vett või pigem õhku ning seotud vee kättesaadavust taimedele. Need omadused olenevad pooride suurusest.
Mulla klassifikatsioon on muldade süstemaatiline rühmitamine nendetekke,geneesi (arengu),protsesside,profiili ja selle diferentseerumise, diagnostilistehorisontide ja omaduste alusel taksonoomilisteks üksusteks[1].
Mulla klassifikatsioone on nii globaalseid, klassifitseerides kõiki muldi Maal, kui ka riiklikke ja kohalikke, mis käsitlevad muldi kindla riigi või selle mingi osa piires. Välja on töötatud ka spetsiifilisi, puhtrakenduslikke mulla klassifikatsioone, mis lähtuvadmaakasutuse või majandusharu huvidest, ntmetsamuldade, melioreeritavate jm muldade klassifikatsioonid[1].
