Mudavulkaan ehksals on peeneteralisest setendist koosnev lame- või tüvikoonuseline kuhik, mille tipus avanevast lõõrist purskub suurenenud rõhust tulenevalt pidevalt või aeg-ajaltmuda,gaasi janaftasegust vett.
Mudavulkaanid tekivad tüüpiliselt siis, kui kuum vee-fluidisegu seguneb muda- ja pinnasetetega. Mudavulkaanid on tihti seotudsubduktsioonivöönditega. Maal on kindlaks tehtud subduktsioonivöönditega seotud mudavulkaane ligikaudu 700. Siiski arvatakse Maal subduktsioonivööndite jaookeanipõhjalise mandrite lahknemisega seonduvate mudavulkaanide arvuks umbes 10 000.[1]
Mudavulkaanid ei ole klassikalises mõistesvulkaanid – nendest ei emiteeru eilaavat egatuhka.[2] Mudavulkanismiga seotud temperatuurid on üsnagi madalad – esinevad temperatuurid varieeruvad tavaliselt vahemikus 2–100 °C, merepõhjaliste mudavulkaanide puhul võivad temperatuurid langeda ka jäätumispunkti lähedale. Mudavulkaanid varieeruvad kõrguselt 1–2 meetrist 700 meetrini ja läbimõõdult 1–2 meetrist kuni 10 kilomeetrini.[3] Mudavulkaanid purskavad või väljutavad üldjuhul gaase (peamiselt metaani) ja poolvedelat mudast massi, mis sisaldab lahustunud mineraale, happeid ja süsivesikuid ning valdavalt peeneteralist tahket materjali.
Mudavulkaanide poolvedel mudane väljutis on tavaliselt tekkinud sügava maasisese vee soojenemisel, milles on aegamööda lahutunud maakoore sügavuses leiduvadmineraale, happeid, süsivesikuid, gaase ja tahket materjali. See materjal koosneb tavaliselt suurestivesinikkarbonaatide rikkast vee-gaasi-fluidisegust ja marginaalsest kogusestmetaanist – üldjuhul moodustab umbes 86% mudavulkaanide gaasilisest väljutisest metaan, emiteeritava gaasi osakaalult järgnevadsüsinikdioksiid jalämmastik.
Mudavulkaanid tekivad kui poolvedelvesinikkarbonaatidest rikastunud mudane väljutis surub ennast maasisemuses valitseva suurema lokaalse rõhu erinevusest tulenevalt mööda geoloogilist murranguvööndit või läbi lõhede ülespoole tekitades mudavulkaanilise purske või mudavoolu.
2002. aastal arvutasid Etiope ja Klusman välja, etMaa merelised ja mandrilised mudavulkaanid emiteerivad aastas 1–2 kuni 10–20 Tg metaani. 2003. aastal pakkus Achim J. Kopf aastaseksCH4 emissiooniks kuni 188 Tg.[4]
2003. aastal pakkus Alexei Milkov, et mudavulkanismiga seotud aastane gaasiemissioon atmosfääri ja ookeanidesse on umbkaudu 30,5 Tg (peamiselt metaan ja süsinikdioksiid).[5]
Mudavulkaanid paiknevadfossiilse maavara maardlate lähedal või aktiivse vulkanismi piirkondades. Neid leidubIslandil,Itaalias,Rumeenias,Kaspia mere idarannikul (Apšeroni poolsaar),Kertši ja Tamani poolsaarel, Ida-Gruusias jaKesk-Aasias,Uus-Meremaal,Jaava saarel,Ameerikas. Kõige rohkem mudavulkaane (maailma 700 mudavulkaanist 400) paiknebAserbaidžaanis. Võimalikke maaväliseid mudavulkaane on avastatud kaMarsilt.[7]
Euroopas leidub kümneid mudavulkaanide leiukohti. Tuntumad asuvad näiteks Tamani poolsaarel Venemaal,Kertši poolsaarel Krimmis,Bulgaaria loodeosas,Alpides jaSitsiilias (Itaalia põhjaosas jaHispaanias Rupiti lähedal). 24. augustil 2013 moodustus üks eriskummaline mudavulkaanRooma lähistel Coccia Di Morto ringteel Fiumicinios.[8][9]
Aasias leidub suurimas kontsentratsioonis mudavulkaaneAserbaidžaani territooriumilKaspia meres ja selle kallastel (üle 400), mis on üle poole Maal kirjeldatud maismaalistest mudavulkaanidest.[10] Hulgaliselt mudavulkaane võib leida kaMustast merest ja selle kallastelt. Gruusias asub mudavulkaanide väliAhthalas.Pakistanis jaIraanis levivad mudavulkaanid Makrani mägedes, mis asuvad mõlema riigi lõunaterritooriumil. Samas leidub arvukalt mudavulkaaneIndias,Indoneesias,Hiinas jaFilipiinidel.
Tõenäoliselt tuntuimAasia mudavulkaan onIndoneesias Lusi (Sidoarjo) mudavulkaan, mis tekkis 2006. aastal inimtegevuse ja/või maavärina koosmõju/mõjul ja on samas ka teadaolevalt maailma suurim maismaaline mudavulkaan.[11]
Põhja-Ameerika tuntuim mudavulkaan onUSA-sYellowstone'i rahvuspargis asuv Yellowstone’i mudavulkaan. Veel leidub arvuliselt mudavulkaane USA idarannikul,Alaskal,Kanada põhjarannikul jaKariibidel.
Lõuna-Ameerika tuntumad mudavulkaanid paiknevadVenezuela jaColombia territooriumil.
Venezuela riigi idaosas eksisteerib mitmeid naftamaardlatega seotud mudavulkaane ja mudakupleid. Näiteks on üks selline Maturini mudavulkaan, mis emiteerib suurel hulgal vett,biogeenset gaasi,süsivesinikühendeid ja marginaalses kogusessoola.
Colombia mudavulkaan El Totumo paiknebColombia Boliviari ja Atlantico vahel. El Totumo vulkaan on umbes 15 meetrit kõrge. Selle kraatrisse mahub seisma umbes 10–15 inimest. See vulkaan on tähtis kohalik turismiatraktsioon, lisaks kasutatakse vulkaani muda tervendatavatel eesmärkidel.
Teadaolevalt Eesti territooriumil mudavulkaane ei esine.
Viimaste kümnenditega on marginaalselt kasvanud mereliste mudavulkaanide uuritavus, seda tänu mudavulkanismi seotuselefossiilsete maavaradega ja sellest tulenevale majanduslikule huvile, mainimata ei saa ka jätta arengutgeofüüsikaliste uurimismeetodite vallas. Mudavulkaanide poolt väljutatav metaan on tihti seotud gaashüdraatidega. Gaashüdraadid omakorda näitavad sügavuses leiduvafossiilkütuse (nafta ja maagaasi) potentsiaalset olemasolu merepõhjalistesmaakoore kihtides. Samas võivad merelised mudavulkaanid tõsiselt häirida ookeanipõhja puurimist ning maavara kaevandavate puurtornide ja merepõhjaliste torujuhtmete paigutust. Lisaks emiteerivad merelised mudavulkaanid suures koguses metaanilitosfääristatmosfääri, võimendades sellega keskkonnaprobleeme:kasvuhooneefekti jaglobaalset soojenemist. Mereliste mudavulkaanidega seotud piirkondadesedimentatsioonilist ehitust on võimalik tuletada mudavulkaanide väljutatava materjali uurimisega.[12]
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link){{netiviide}}:kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud= (juhend){{netiviide}}:kontrolli kuupäeva väärtust:|Aeg= (juhend){{netiviide}}:kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud= (juhend)