Microsofti operatsioonisüsteemi laialdase kasutuse on suuresti tinginud asjaolu, et see ei ole seotud ühe kindla riistvaratootjaga, samuti Microsofti idee litsentsida operatsioonisüsteemi arvutitootjatele. See on kontrastiksApple Computerile, mis ei litsentsi Mac OS X süsteemi teistele tootjatele.
Windowsi populaarsuse oluliseks põhjuseks on samuti ainult Windowsiga arvutitele mõeldudtarkvara lai varamu. Asutatud on palju ettevõtteid ainsa kavatsusega lasta välja Windowsi tarkvara, sest suur kliendibaas on juba olemas.
Kuna Microsoft on paljude arvutimüüjatega sõlminud ulatuslikud litsentsilepingud, saavad kasutajad osta arvuteid, kuhu Windows on eelinstallitudOEM-i (inglise keelesOriginal Equipment Manufacturer) versioonis. Sageli on Windowsi arvutikeskkond ainus võimalik valik; vahel pole kasutajatel muude operatsioonisüsteemidega kogemusi ega soovi neid proovida.
Tootenime Windows (inglise keeles ’aken’) kandis algseltgraafilise kasutajaliidese programm, milleMicrosoft lisas operatsioonisüsteemileMS-DOS 1985. Seejärel arendati Windows opeatsioonisüsteemiksIBM PC-ga ühilduvatelearvutitele (need põhinesidIntelix86 arhitektuuril) ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud selleleriistvaraplatvormile (kuigiWindows NT oli kirjutatud Inteli jaMIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunudPowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtugaMacide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka neis arvutites.
Microsoft Windows muutus personaalarvutite turul domineeriv operatsioonisüsteemiks. Ajakirja Network Computing lugejate 2005. aasta küsitlus leidis, et 87% nende asutustest kasutas mõnd varianti Microsofti lauaarvutite operatsioonisüsteemidest.[1] Windows on arvutiturul saavutanud edu tänu MS-DOS-i valitsemisele varajastes PC-ühilduvates arvutites (IBM PC ja erisugused kloonid). Samuti sai Windowsist peamine platvorm Microsoft Office'ile ning enamikule mitte-konsooliarvutimängudele.
Kõigist Windowsi operatsioonisüsteemidest oli märtsi 2017 seisuga jaNet Applications andmetel levinuimWindows 7 (mida kasutab kõigist lauaarvutitest ligi 48,41%) ja sellele järgnebWindows 10 (25,19%).[2] 2018. aasta detsembri lõpuks oli aga Windows 10 jõudnud esikohale: Windows 10 turuosa oli 39,22 %. Teisel kohal oli Windows 7, mille turuosaks märgiti 36,9% ning see näitab, et Windows 7 veel ligi 10 aastat pärast avalikustamist aktiivses kasutuses[3].
Eestis oli 2021. aastal kõigist operatsioonisüsteemidest Windowsi turuosa 58 % (järgnesidAndroid 20 % jaiOS 11 %). Windowsi versioonidest oli Windows 10 kasutajaid 87 % ja Windows 7 kasutajaid 11 %.[4]
.svg){kind=logo}
.svg){kind=logo}
.svg){kind=logo}
