| Metsasitikas | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik | LoomadAnimalia |
| Hõimkond | LülijalgsedArthropoda |
| Klass | PutukadInsecta |
| Selts | MardikalisedColeoptera |
| Sugukond | SitiklasedGeotrupidae |
| Perekond | MetsasitikasAnoplotrupes |
| Liik | Metsasitikas |
| Binaarne nimetus | |
| Anoplotrupes stercorosus Scriba,1791 | |
| Sünonüümid | |
Geotrupes stercorosus | |
Metsasitikas (Anoplotrupes stercorosus) onsitiklastesugukondametsasitikaperekonda kuuluvputukas, oma perekonna ainusliik.
Esimest korda kirjeldas metsasitikat teaduslikultsaksa teoloog japutukateadlaneLudwig Gottlieb Scriba1791 enda toimetatud "Putukaarmastajate ajakirjas" ("Journal für die Liebhaber der Entomologie"), mida ilmus ainult 3 numbrit. Scriba paigutas metsasitika kohe omaette perekonda. Hiljem on teda palju kordi pandudsitasitikaga samasse perekonda ja kogu19. sajandi jooksul oli selline käsitlus valdav, kuid tänapäeval seda ei tehta.
Metsasitikas on levinud kõikjal Euroopas.Levila ulatub 67. põhjalaiuskraadini ja mägedes 2 km kõrgusele. Ta elab metsades, eelistades pöögimetsi. Eesti metsades on ta tavaline.
Täiskasvanud isend on 12–20 mm pikk, pealtpoolt sinkjasmust ja altpoolt metalliksinine.Kattetiibadel on tillukestest täppidest koosnevad soonekesed. Ta toitubsõnnikust, mädanenudseentest japuude mahlast.
Metsasitikad kaevavad maasse 7–8 dm pikkuse käigu, millesse emane munebmunad. Käigu kaevavad isane ja emane koos, kusjuures emasele jäävad maa-alused ja isasele maapealsed tööd, näiteks emase poolt käigust eemaldatud pinnase kõrvaldamine. Käik on tüüpiliselt mitme haru ja kõrvalkambritega.Suguühe toimub tõenäoliselt maa all käigus.
Tõukudele toiduks viiakse käiku taim- ja segatoiduliste loomade sõnnikut. Tõugudtalvituvad pinnases,nukkuvad kevadel ja valmikud väljuvad nukust allesjuunis. Paljunema hakkavad nad järgmisel kevadel, kaks aastat pärast munemist ja aasta pärast nukust koorumist.
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Metsasitikas |