Meriliiliad ehkkrinoidid (Crinoidea) onokasnahksetehõimkondavarsokasnahksetealamhõimkonda kuuluvate mereloomadeklass. Kõik tänapäevased meriliiliad kuuluvadseltsiArticulata.
Meriliiliate teaduslik nimetus tulebkreeka keelest ja tähendab "liiliataoline". Selle klassi loomadel on tõesti lilleõit meenutav kehakuju. Nad on kaunis eredad või koguni kirjud ja see suurendab sarnasust veelgi.Ilu pärast kasvatatakse neid sageliallveeaedades.
Meriliiliad elutsevad nii madalas vees kui ka sügaval, kuni 6000 m sügavusel merepõhjas.
Meriliiliate iseloomulik tunnus on suumise ehk oraalse külje asumine ülal ja suuvastase, aboraalse külje asumine all. Suud ümbritsevad kiired, millel asuvadhiljuse- ehk ambulakraaljalakesed ja suguudemed ehk pinnulad. Selle poolest erinevad nad ülejäänud okasnahksetest.
Kõigil meriliiliail on suurepäraselt arenenudtoes. See koosneb suurtest lubiplaatidest, mille mõõtmed ja kuju võivad olla väga mitmekesised. Toes säilibkivististes väga hästi ja sellepärast on meriliiliateevolutsioon palju paremini kindlaks tehtud kui teistelselgrootutel.
Ürgsed meriliiliad olid 10 kiirega. Tänapäevalgi on enamik meriliiliaid 10 kiirega, kuid osal liikidel jagunevad kiired juba väga noorena, nii et täiskasvanud isendil on kuni 200 kiirt.
Fossiilsed meriliiliad olidsiluris,devonis jakarbonis esindatud 5 seltsi ja 5 tuhande liigiga, kuidvanaaegkonna lõpus surid nad peaaegu täiesti välja. Säilis vaid üks selts, mis ei ole sellest ajast saadik oluliselt muutunud.
Neil on U-kujulinesoolestik ja nendepärak asub suu kõrval. Neil on suuvastane ehk aboraalne vars, millega nad kinnituvadsubstraadile. Leidub ka varreta meriliiliaid. Paljud meriliiliad on juveniilselt sessiilsed, adultselt aga vabaltelavad ehk vagiilsed. Varrega meriliiliad on ürgsemad, varreta meriliiliad on neist arenenud.
Tänapäeval on meriliiliate vars maksimaalselt 75–90 cm pikk, kuid väljasurnud vormide hulgas on olnud ka hiiglasi pikkusega kuni 21 meetrit.
Meriliiliad onplanktontoidulised. Mõned söövad ka pinnaseosakesi ehkdetriiti. Toitumisviis on primitiivne: toit toimetatakse suhu hiljusejalakeste ja hiljusevagude katteepiteeli arvukateripsmete liigutamise abil. Hiljusevagude näärmerakud eritavad lima, mis toiduosakesi katavad ja need raskemaks teevad, et neid oleks lihtsam koos veevooluga suhu suunata.
Suure pindala tõttu puudub meriliiliatel hingamiselundkond. Arvatavasti toimub hingamine läbi naha, hiljusejalakeste ja päraku.
Nad onlahksoolised, sageli esinebtünnikvastne.
.jpg)
