See artikkel on tegelasest vanakreeka mütoloogias; Euripidese tragöödia kohta vaata artiklitMedeia (näidend); ooperi kohta vaata artiklitMedeia (ooper); Delacroix' maali kohta vaata artiklitMedeia (Delacroix); teiste tähenduste kohta vaata lehekülgeMedeia (täpsustus)
Iasoni müüte on tõlgendatud[1] osana müütide rühmast, mis kirjeldavad, kuidas muistsel,Trooja sõjale eelnenud kangelasajastul võitlesidkreeklased varasemate, "pelasgide" kultuuridega Kreeka maismaal,Egeuse regioonis jaAnatoolias. Iason,Perseus,Theseus jaHerakles on kõik "piiripealsed" tegelased, kes asetsevad vana,šamaanide ja ktooniliste maajumaluste, ning uue, pronksiaja Kreeka maailma piiril.[2]
Medeia on osaline Iasoni ja argonautide müüdis. Kõige paremini tuntakse seda hilises kirjanduslikus versioonis, mille pani "Argonautika" nime all kirjaApollonios Rhodoselt. Eneseteadlikkusele ja pingutatult arhailisele sõnastusele vaatamata põhineb see hiline eepiline poeem vanadel müüdifragmentidel. Enamik lugusid tunneb Medeiat nõiana, keda tihti kujutatakse kaHekate preestrinnana. Iasoni ja Medeia lugu on väga vana ning algselt pandi see kirja umbkaudu samal ajal, kuiHesiodos kirjutas "Theogonia". Seda tundis juba "Väikese Iliase" autor. Lisaks eelmainitud Hesiodosele, Euripidesele, Apolloniosele ja Senecale on Medeiast kirjutanud kaHerodotos ("Historia"),Gaius Valerius Flaccus ("Argonautica"),Apollodoros ("Bibliotheke"),Pindaros (Pythia oodid),Gaius Iulius Hyginus ("Fabulae") jaOvidius ("Heroides", "Metamorfoosid", "Tristia"). Uuematel aegadel on Medeia legendi tõlgendanud näiteksGeoffrey Chaucer ("The Legend of Good Women", 1386),Pierre Corneille,Franz Grillparzer jaJean Anouilh.
↑Nita Krevans, "Medea as foundation-heroine", raamatus James Joseph Clauss, Sarah Iles Johnston, toim "Medea: essays on Medea in myth, literature, philosophy, and art" (Princeton University Press) 1997:71-82.
↑Carl A.P. Ruck ja Danny Staples, "The World of Classical Myth: Gods and Goddesses, Heroines and Heroes" University of North Carolina 1994, part III: The Liminal Hero.
