Mauritaania on riik Loode-AafrikasAtlandi ookeani rannikul. Ta piirnebSenegali,Mali jaAlžeeria ningMaroko poolt hõivatudLääne-Saharaga.
Mauritaania sai nimePõhja-Aafrikas asunud antiikaja piirkonnaMauretaania järgi. Mauretaania järgi on nimetatud kamaurid. Kuid Mauritaania ja Mauretaania maa-ala ei kattu ja ka maurid pole Mauritaania põlisrahvas.
Nime Mauritaania andsid piirkonnalePrantsuse kolonisaatorid alles19. sajandil. Varem sellel maa-alal väljakujunenud nime polnud.
Mauritaania asubSahara kõrbes. Sellepärast on seal asustus hõre ja elanikeks on põhiliselt olnudnomaadid, mistõttu riiklust on seal olnud raske kehtestada.
Mauritaania jaMali piirialadel tekkisGhana riik, mis ei ulatunud Ghanasse, kuid mille järgi Ghana on nimetatud. Selle pealinnKoumba Saleh asus Lõuna-Mauritaanias. 1050. aasta paiku võttis Ghana riik vastuislami.Marokot ja Lõuna-Hispaaniat valitsenudAlmoraviidid võitsid Ghanat ja vallutasid suurema osa Mauritaaniast, aga1147 sai Almoraviidide riikAlmohaadidelt sõjas lüüa ja lakkas olemast. Almohaadid ei võtnud Mauritaaniat oma kontrolli alla ja keskvõim lakkas seal toimimast. Ühtlasi nõrgenes Ghana järjest, kuniMali riik selle hävitas. Mauritaania lõunaosast sai Mali riigi vähetähtis ääreala ja riikluse traditsioonid katkesid Mauritaanias sajanditeks.
1640 asutatiSenegali jõe põhjakaldal Edela-MauritaaniasTrarza emiraat. Selle elanikud olid peamiselt rändhõimud. Senegali jõe lõunakaldal asusWaalo riik ja suudmes Prantsusmaa kaubapunktSaint-Louis.1825 sai Tzarza emiiriksMohammad al Habib, kes tasuks lubaduse eest lõpetada rüüsteretked Waalosseabiellus Waalo pärijannaga. Prantslased seisid väljavaate ees, et Senegali jõe mõlema kalda elanikud võivad ühineda prantslaste vastu, ja ennetava rünnakuga purustasid Trarza sõjaväe.
Ühe põlvkonna jagu kestis rahu. Kuid vastuseks sellele, et Prantsusmaa rajas Senegali jõele merest järjest kaugemale sõjalisi tugipunkte, sõlmis Trarza oma naabriBraknaga prantslastevastase lepingu, uuendas Waaloga liidulepingut ja pani Waalo kuningaks Mohammad al Habibi poja. Seepeale korraldasid prantslased1855 teise Trarza sõja, milles purustasid liitlaste ühendatud väe, likvideerisid Waalo riigi ja kuulutasid selle Prantsusmaa kolooniaks.
Trarza jäi veel pooleks sajandiks iseseisvaks. Nad ei rünnanud Senegali jõest lõunas olevat Prantsusmaa asumaad, Prantsusmaa omakorda ei suutnud jõe põhjakallast koloniseerida, sest teda oli nõrgestanudPrantsuse-Preisi sõda. Alles1902 kuulutas Prantsusmaa Trarza oma protektoraadiks.12. mail1903 kuulutas Prantsusmaa kogu tänapäevase Mauritaania oma protektoraadiks,18. oktoobril1904 tsiviilterritooriumiks,12. jaanuaril1920 kolooniaks ja27. oktoobril1946 ülemereterritooriumiks.
Mauritaania pealinn oli kogu selle aja Saint-Louis, mis asus väljaspool Mauritaaniat Senegalis.1957 viis Prantsusmaa lõpuks Mauritaania pealinna Mauritaaniasse, selleks saiNouakchott.28. novembril1958 sai Mauritaaniaautonoomseks vabariigiks ja 28. novembril1960 iseseisvaks.
3. augustil2005 toimus Mauritaaniassõjaväeline riigipööre, mida juhtis kolonelEly Ould Mohamed Vall. Sellega tõugati võimult 21 aastat riiki kõva käega valitsenudOuld Sid'Ahmed Taya. Riigipöörajad kasutasid ära Ould Sid'Ahmed Taya viibimistSaudi Araabias kuningasFahdi matustel. Kuni aastani2007 juhtis riiki sõjaväeline valitsus. Riigipeaks nimetatud Ely Ould Mohamed Vall lubas siiski taastada kahe aasta jooksul demokraatia.
26. juunil2006 toimunud referendumil kiitis rahvas 97% heaks uuepõhiseaduse. Sama aasta19. novembril ja3. detsembril toimusid riigis parlamendi- ja kohalike omavalitsuste valimised.11. märtsil 2007 valiti uueks presidendiksSidi Ould Cheikh Abdallahi, kes kukutati6. augustil2008 toimunud sõjaväelise riigipöördega.
Mauritaania on jaotatud 15 provintsiks (wilāyah; halduskeskused sulgudes):
Mauritaania – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus
Mauritaania – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
