Ravel ise pidas ennast paljuskiklassitsistlikuks heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi jaekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitusdžässmuusikast,aasia ja teiste rahvaste muusikast ning kasutas sealseid motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro".
- 1899 "Pavane pour une infante défunte" klaverile
- 1901 "Jeu d'eau" klaverile
- 1903 "Shéhérazade" metsosopranile ja orkestrile
- 1905 "Introduktsioon ja allegro" flöödile, klarnetile, harfile ja keelpillikvartetile
- 1908 "Rapsodie espagnole" orkestrile
- 1910 "Ma Mère l'Oye" kahele klaverile
- 1912 ballett "Daphnis ja Chloé"
- 1914 Trio klaverile, viiulile ja tšellole
- 1924 "Tzigane" viiulile ja klaverile
- 1925 "L'enfant et les sortilèges"
- 1928 "Boléro" orkestrile
- 1931 "Klaverikontsert G-duuris"
